In memoriam - Tiiu Salasoo

23.III 1932–10.VIII 2026

Meieni jõudis kurb ja valus teade Eesti Ajakirjanike Liidu auliikme, elupõlise eesti keele ja kultuuri hoidja ning edendaja Tiiu Salasoo lahkumisest. Ta on üle poole sajandi kandnud hoolt eesti keele ja meele elu ning tervise eest üle riigipiiride ja mandrite. Ta oli üks neist elavatest sildadest kogu maailma eestlaste vahel, tänu kellele on meie emakeel ka nüüdse üleilmastumise ajastul pälvinud kindlameelset kaitset, jätkuvat kasutamist ja aktiivset õpetamist üle maailma.

Eestis sündinud, 1944. aastal siit lapsena Saksamaale põgenenud ja 1947. aastast Austraalias elanud Tiiu Salasoo oli eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane, kes oli õppinud Sydney ülikoolis loodusteadust ja New England College'is pedagoogikat. Temast kui teadlasest teab Eesti avalikkus vähe, sest tema uurimisvaldkonnad – taimefüsioloogia, kutseharidus ja eesti keele kui võõrkeele õpetamine – olid tihedalt seotud Austraalia oludega. Oma fenoloogia-teemalises magistritöös uuris ta esmakordselt Austraalia taimede kasvu ja õitsemist; uuringu tulemused võeti kasutusele kooliõpikutes. Õppekavades rakendati ka tema 17 aasta jooksul tehtud ja peamiselt aruannetena vormistatud kutseharidusuurimuste (nt "Evaluation report of the graduate student records office at the College of Education", Eugene, University of Oregon, 1979 jt) tulemusi.

Hindamatu väärtusega on tema eestvedamisel loodud eesti keele õppimise võrgustik nii alg- kui ka süvatasemel õppijatele, ent mitte vähem oluline pole tema algatusel Sidneys asutatud mudilasring, mille peamine tegevus on lastega kõnelemine, neile juttude jutustamine ja ettelugemine, mängimine, laulmine, liikumine ja joonistamine, mille kaudu nad kuuleksid, õpiksid ja kasutaksid eesti keelt.

„Laps õpib kuulmise järgi. Üsna varakult hakkab ta kuuldud sõnamulinast eraldama üksikuid häälikute kombinatsioone ja sõnu, püüab neid järele aimata ja kui on teatud kombinatsioonile tähenduse leidnud, siis ka teadlikult kasutada,“ selgitas magistrikraadiga Tiiu Salasoo oma haridusteaduslikele uurimistöödele toetudes. „Lapse keeleoskuse arenemisele on tähtis, et tema kuuldekauguses räägitaks nii palju ja nii mitmekülgselt kui võimalik.“ Võimalus juba maast madalast omavahel eesti keeles suhelda loob tänuväärse pinnase meie emakeele püsimisele ka uussiirdlaste kogukonnas.

Austraalia Eesti Seltside Liidu eesti keele õpingute koordineerijana on Tiiu Salasoo öelnud: „Nii kaua, kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.“

2011. aasta kevadeks loodi Austraalias seitse õpperühma, lisaks rühm koguni Tasmaanias. Keskustest kaugemal elavad ja erivajadustega keeleõppijad said võimaluse individuaalõppeks Skype’i kaudu. Austraalia eestlaste nädalaleht Meie Kodu kirjutas: „Tõesti, eesti keele õppimine on Austraalias moodi läinud!“

Tiiu Salasoo eestvedamisel käivitatud ning EV Haridusministeeriumi toel toimiv internetipõhine eesti keele õpetus hõlmab nüüdseks huvilisi Austraalias, Rootsis, Kanadas, USAs, Suurbritannias, USAs ja kõigis teistes väliseesti kogukondades ning üksikisikute hulgas üle maailma.

Muu hulgas on Tiiu Salasoo tegutsenud Eesti Televisiooni Austraalia korrespondendina ning ETV ja eesti filmitootjate loomingu levitajana Austraalia telekanalitele, ta oli aastaid Austraalia eestlaste nädalalehe „Meie Kodu“ toimetuskolleegiumi liige ning tegi kaastööd paljudele väliseesti ajalehtedele, sh Rootsis ilmuvale „Eesti Päevalehele“ ning Kanada „Meie Elule“, ja Sidney eestikeelsetele raadiosaadetele.

President Lennart Meri tunnustas 2000. aastal Tiiu Salasoo teeneid eesti keele alal Valgetähe V klassi ordeniga.

Viimase kolmekümne aasta suved veetis Tiiu Salasoo Eestis, nautis Pärnu muusikasuve ja tundis maailmas, eriti eestikeelses maailmas, toimuva vastu endiselt ergast huvi.

Me jääme Sinust puudust tundma, Tiiu!

Eesti Ajakirjanike Liit