9. IX 1956 – 1. VIII 2023
Piret oli läbinisti loominguline inimene. Ta kandis oma kirjanikust isa Holger Puki kirjutajageene ning jõudis olla nii ajakirjanik, toimetaja kui ka kirjanik. Ajakirjanikuna alustas 1983. aastal Noorte Hääles/Eesti Päevalehes, kus ta töötas kaheksa aastat kultuuriosakonna juhatajana. Järgnesid Õhtuleht (1992-1994, arvamustoimetaja), Tallink/Hansatee AS infoleht Kotermann (1994–1998, vastutav toimetaja), kahel korral on ta olnud ajalehe Terviseleht peatoimetaja (1996–1998 ja 2010–2011) ning kümme aastat ajakirja Kodutohter peatoimetaja (1998–2008), jäädes igal pool südamesse oma hoolivuse, optimismi ja isikupärase väljendusviisiga. Üks tema hüüdnimi oli „meie kullatükk“...
Viimased 20 aastat koostas, tõlkis, toimetas ja kirjutas ta ka raamatuid. Tema sulest on ilmunud „Eesti nimed“ (2011), „Kuulsuste allee: Mustamäe imelised inimesed“ (2013), „Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik“ (2013), „Loomaaia jäljerajad. Tallinna Loomaaia lood ja inimesed“ (2014), „Selgeltnägija Ilona Kaldre tuleproovid“ (2014), „Kadaka: küla keset linna“ (koos Aino Ojapervega, 2015), „Valu seitse sõnumit“ (2015), „Head Eesti asjad – leidused ja leiutajad“ (2017), „12 lugu lilleaiast“ (2021) ja tõlkeraamatuna James Hamblin, „Kui me kehad suudaksid kõnelda“ (2017).
Aastail 2011-2014 kuulus Piret Mäeniit Eesti Ajakirjanike Liidu juhatusse, kus tema fookus oli EALi kui loomeliidu teemal.Tema eestvedamisel astus EAL Kultuurikotta. Eesti Ajakirjanike Liidu esimees Helle Tiikmaa meenutas: „Piret oli ka üks vabatahtlikest, kes ikka appi tuli, kui paluti.“
2006. aastal alustas Eesti Ajakirjanike Liidu hõlma all Eesti Naistoimetajate ühendus, kelle asutajaliige Piret oli. Tema idee oli hakata välja andma Hea Sõna auhinda Eestis silma paistnud ajakirjanikule, „kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi ja lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid“ – auhinna statuudi sõnastas just Piret.
Mitmekülgse inimesena jätkus teda paljudesse kohtadesse. Üks tema hobisid ja armastusi oli kunst, millest ta teadis imetlusväärselt palju. Ta oli lõpetanud Tallinna 46. keskkooli kunstiklassi ning spetsialiseerunud Tartu Ülikoolis ajalugu õppides kunstiajaloole. Lühikest aega töötas ta ka Eesti Kunstimuuseumis kommunikatsioonijuhina.
Eesti Naistoimetajate ühendus korraldas oma liikmetele viisteist aastat maalilaagreid, milles Piret alati osales ja oli alati meister maalima.
Raske on sõnadesse panna, kui väga jääme igatsema sinu lusti, sõprust, vestlusi, kõike-kõike!
Meie sügav kaastunne abikaasale, lastele, lastelastele ja kõigile lähedastele!
Eesti Ajakirjanike Liit
Eesti Naistoimetajate ühendus