Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed kinnitasid ajakirjanikele, et ajakirjandus on kultuuri osa
Pressiteade 25.04.2025
Reedel, 25. aprillil, toimus ERR-i pressikeskuses Eesti Ajakirjanike Liidu 38. kongress, mille juhatas sisse kohtumine Riigikogu kultuurikomisjoni esimehee Liina Kersna ja liikme Vadim Belobrovtseviga.
Arutelu all olid kultuurikomisjoni ootused ajakirjanikele ja ajakirjanike liidu ootused kultuurikomisjonile. Muu hulgas arutleti selle üle, kas ajakirjandus on kultuur või äri. Liina Kersna ja Vadim Belobrovtsev kinnitasid, et nad käsitlevad ajakirjandust kultuuri osana.
Eesti Ajakirjanike Liidu esimehe Helle Tiikmaa sõnul on seni suhtluses Riigikogu kultuurikomisjoni erinevate koosseisudega jäänud mulje, et poliitikute jaoks polegi ajakirjandus olnud kultuurikomisjoni teema. „Oleme saanud tagasisidet, et ajakirjandus on ainult äri. Võib-olla peaks selle valdkonnaga siis tegelema hoopis majanduskomisjon," ütles Tiikmaa.
Tiikmaa nentis, et selline suhtumine on osa takistusest ajakirjanike loovisikutena ja ajakirjanike liidu loomeliiduna tunnustamise ees. Ta tõi näiteks, et seetõttu on raskendatud vabakutseliste ajakirjanike huvide kaitsmine.
Ajakirjandustaustaga Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed Liina Kersna ja Vadim Belobrovtsev on ühisel seisukohal, et ajakirjandus on kultuur. „Kindlasti on ajakirjandus kultuur, võib isegi öelda, et üks kunsti vorme, sest see on selgelt seotud loominguga. Inimesed, kes ajakirjanduses töötavad, peavad oskama näiteks sõnakunsti," ütles Kersna, lisades, et ajakirjandusel on oluline roll kultuuri ja ajaloo jäädvustamisel.
Rääkides oma ootustest ajakirjanikele, toonitas Kersna, et olles õppinud ajakirjandust ja töötanud ajakirjanikuna, pole tema vaade ajakirjandusele ja ajakirjanike tööle tavaline poliitiku vaade. „Ma ootan ajakirjanikult tõeotsingut selle kõige ideaalsemas tähenduses, et ajakirjanik kuulab ära võimalikult paljud osapooled, teeb endale asjad selgeks ja lisab siis vajadusel enda seisukoha. On oluline, et ajakirjanikud kasutaksid ära erinevaid žanre,“ ütles Liina Kersna ning lisas, et tõe poole püüdlemine, erinevate nägemuste ärakuulamine, nende sünteesimine selges ja arusaadabas keeles on tema ootused ajakirjanikele.
"Probleem, mida ma näen - kahjuks on esikohale tulnud see, et uudist tahetakse serveerida esimesena. Kiirustades võivad kannatada tõepärasus ja stiil. Mõnikord loed ja imestad, kuidas saab sellist teksti kokku panna, eriti kirjutavas meedias," sõnas Vadim Belobrovtsev, lisades: "Ootan poliitikuna erapooletust, et me saaksime meediat usaldada. Faktid peavad olema faktid, mitte pooltõed või valed."
Arutuse all olnud teistest teemadest tõusis esile, et erinevate asjatundjate koostöös tuleb selgeks teha, keda saab tugevalt muutunud ajakirjandus- ja meediamaastikul nimetada ajakirjanikuks ja keda mitte.
1919. aastal loodud Eesti Ajakirjanike Liit on ajakirjanikke ühendanud üle 106 aasta.
Lisateave:
Helle Tiikmaa
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees