Kes minevikku ei mäleta

25.02.2025

Lahkunud on ajakirjandusteadlane, museoloog, kirjandusteadlane, juht ja õpetaja.

Ootamatu uudis pani komistama ja ahhetama. Paljude teiste seas, keda Krista inspireeris ja mõjutas, olen ka mina. Esmalt lihtsalt tudengina ajakirjanduse kateedris, aga siis ka diplomitöö juhendajana. Kuigi ma olin juba otsustanud eelistada teleajakirjandust kirjutavale, oli diplomitööks teema leidmine ootamatult keeruline ja nii ma Krista juurde maandusingi, sest temal oli tahtmist ja viitsimist tegeleda ka selliste veel väljakujunemata mõtlemise ning eesmärgita tegelasega. Vabariigi-aegsete pereajakirjade sisu uurimine ja töö Kristaga ette valmistamine kinnistas mus ajakirjaanduse kui mõtte arengu ning ajaloo kui tänapäevaski määrava tähtsusega mõjutaja mõtteviisi. Et ajakirjandus on sisu, mitte miski joonlauaga mõõdetav.

Mida Krista ise tegi ja õpetas. Mida ta hiljem oma teistes ametites, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Tartu Ülikooli raamatukogu juhina ning igas muus tegevuses järgis ja üle kordas. Et see mälu on õhukeseks kulumas, tegi Krista väga murelikuks. ”See on kohati vägagi tüütu, mind vaadatakse õige sageli kui dinosaurust möödunud aegadest, kui püüan seletada, kes oli Jaan Tõnisson või Oskar Kallas ja miks me peaksime neid nimesid vähemalt teadma. Aga ma seletan ikka, sest pean seda ise vajalikuks ja oluliseks,” kirjutas ta Margot Visnapile alles üsna hiljuti.

Kultuurimälu hoidja Krista Aru elutööks sai Jaan Tõnissoni pärandi tutvustus, kuid ta uuris ajakirjanduslugu ka enne Tõnissoni, näiteks Ado Grenzteini ja ka ajakirjanike liidu tekkelugu. Kuigi aastaid Tartu Ülikooli ajakirjandusõppega seotud olnud, kaitses ta oma doktoritöö Humanitaarinstituudis. ”Kes ütles, et elu peab kerge olema,” meenutab Krista sõnu Maarja Lõhmus.

Minu viimane suhtlus temaga oli meilivahetus, kui kutsusin teda ajakirjanike liidu ühele arutamisele mõttesuuna andjaks. Krista arvas tagasihoidlikult, et ehk pole ta see õige, sest pole juba kaua ajakirjanduses tegutsenud. Toona ei sobinud lõpuks ajad, seega lükkus arutamine edasi. Nüüd tema osalusel seda enam ei juhtu, kuid seda enam tuleks hoida oma vaimuerksust, võtta tema mõtetest tuld ja edasi arutada.

Liidu nimel

EALi esimees Helle Tiikmaa