Pressiteade 3.05.2021
Eesti Ajakirjanike Liit tähistab tänast pressivabaduse päeva veebisaatega ajakirjanduse olukorrast Euroopas. Oma riigi ajakirjanike elust räägivad kolleegid Venemaalt, Lätist, Horvaatiast ja Sloveeniast.
„Pressivabadus on ajakirjanike õigus takistamatult ning kaitstult oma tööd teha, ilma välise, eriti riigipoolse surveta. See on demokraatia alus ja tunnus, aga enesestmõistetav see ei ole,“ ütles Eesti Ajakirjanike Liidu esimees Helle Tiikmaa.
Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (EFJ) direktor Renate Schröderi sõnul on ajakirjanikud, eriti vabakutselised, haavatavas seisundis kõikjal Euroopas ja meediavälja mürgitavad valeuudised, mis külvavad usaldamatust ajakirjanduse ning demokraatlike institutsioonide vastu. „Euroopa Komisjon kinnitas meediatoetusprogrammi, toetamaks ajakirjanduse digipööret ja pandeemia ajal kannatada saanud meediatööstust,“ ütles Schröder.
Endine EFJ asepresident, praegune Moskva PEN-klubi direktor Nadežda Ažgihhina kirjeldas Venemaa, aga ka üleilmse peamise probleemina ajakirjanike vastast füüsilist vägivalda. „Kahjuks on minu riigis hukkunud ajakirjanike nimekirjas enam kui 350 nime. Ja enamasti lõppesid uurimised tulemusteta. Minu kolleegid Sõltumatust Ajakirjanike ja Meediatöötajate Liidust nõuavad õiglust,“ ütles Ažgihhina.
Horvaatia Ajakirjanike Liidu esimees Maja Sever sõnas: „Otsustasime sel korral tõmmata enne kohalikke valimisi tähelepanu kohaliku meedia finantseerimisprobleemidele – praegu sõltub see ajakirjandus omavalitsuste rahastamisest ja läbipaistmatust reklaamisüsteemist, mis ohustab meedia iseseisvust.“ Samas kinnitas Sever, et Horvaatias on suured probleemid ka ajakirjanike vastaste kohtukaebuste ja avalik-õigusliku meedia survestamisega.
Ka Sloveenias on üks peamisi teemasid meedia ja uudisteagentuuri survestamine – seda nii avalik-õigusliku kui ka erameedia puhul. „Meie valitsus on pidevas konfliktis kriitiliste ajakirjanike ja meediaväljaannetega, süüdistades meid kallutatuses. Valitseva SDS partei poliitikud ründavad ajakirjanikke sotsiaalmeedias ja püüavad nende ametialast väärikust õõnestada,“ ütles Sloveenia ajakirjanik Nataša Koražija.
Läti Ajakirjanike Assotsiatsiooni juhatuse liige Sigita Roke tõi välja Läti valitsuse otsuse pandeemias kannatada saanud meedia toetuseks eraldi fondi loomise ja avalik-õigusliku meedia struktuuri kauaoodatud uuendamise. „Pressivabadusest rääkides suuri muutusi ei ole,“ ütles Roke. „On poliitikuid, kes üritavad meediavabadust piirata, kuid me reageerime alati.“
Politoloog Veiko Spolitise sõnul on meie meediavabadust mõjutanud Skandinaavia riikide lähedus. Läti eripäradeks on laimamine kui kriminaalkuritegu seadustes ja läbipaistmatus meedia omanduses. „Kogu maailm on pahuksis sellega, et tehisintellekt ja sotsiaalmeedia on muutmas meediamaastikku meie silme ees,“ ütles Spolitis. „Tekivad valeuudised ja desinformatsioon. Oluline on meediatarbimise haridus.“
„Võrdluses mitmete muude Euroopa riikidega on meil, Eestis probleemid väikesed. Rünnakud ajakirjanike vastu on verbaalsed, kuid me ei saa ka sõimu, ähvardusi ja veebiahistamist vastuvõetavaks tunnistada,“ ütles Tiikmaa. „Ajakirjanikud kui loovisikud vajavad paremat kaitset – see tuli eriti selgelt välja Covid-19 pandeemia ja eriolukorra ajal.“
Pressivabaduse päeva on tähistatud 3. mail alates 1993. aastast, meenutamaks vaba ja takistamatult tegutseva ajakirjanduse tähtsust ning austamaks hukkunud ajakirjanikke.
Lisateave:
Helle Tiikmaa
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
+372-5333-9699