Pressiteade 22.03.2021
Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti ei ole piisavalt oma seadusandlusse lülitanud ELi nõukogu otsust 2008. aastast rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalkaristuse kehtestamiseks, on tekitanud vastakaid seisukohti. Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) korraldas täna sel teemal veebiarutelu „Sild üle vaenuvete. Kas ja milleks meile vaenukõne seadus“.
„Vaenukõne seaduse vajaduse on tõenäoliselt sõnastanud enamik Eesti elanikke, aga ühiskond tervikuna ei ole selles selgusele jõudnud,“ ütles EALi juhatuse aseesimees Aga Gaškov. „EAL on üks organisatsioonidest, mis võib seda arutelu aktiveerida.“
Ekspertideks olid arutelule palutud justiitsminister Maris Lauri, Viru ringkonnaprokurör Andreas Kangur, Europarlamendi liikmed Marina Kaljurand ja Jaak Madison ning Inimõiguste Keskusest Katrin Nyman-Metcalf ja Inimõiguste Instituudist Mart Rannut.
Justiitsiminister Maris Lauri on seisukohal, et seadust on vaja, kuid enne seaduseelnõu koostamist on vaja põhjalikku arutelu: „Kes on huvitatud, et seadus tuleks? Peaksime kõik olema huvitatud, et teema oleks selgem ja arusaadavam.“ Lauri sõnul ei tohi olla ühiskonnas kedagi, kelle ümber rühmatunnuste alusel luuakse niisugune vaenulik õhkkond, et selle rühma liikmetel tekib tahtmine Eestist lahkuda.
Praktiseeriva juristi Andreas Kanguri hinnangul on Eestis vaenukõne seadusega reguleeritud, ent paljud asjad sõltuvad väärtushinnangutest: „Meil ei ole pääsu sellest, et meie seadus tuleb viia kooskõlla Euroopa Liidu eeskirjaga. Sõnavabaduse piiramine sõltub sellest, kuidas seadus formuleeritakse ja ka sellest, kes ja kuidas seda ellu viib.“
Euroopa Parlamendi liikmed Marina Kaljurand ja Jaak Madison esindavad vaenukõne seaduse osas erinevaid seisukohti – üks poolt ja teine vastu. Kaljurand soovitas mitte hakata leiutama jalgratast, vaid kasutada teiste riikide kogemusi. Madisson ütles aga, et Eesti võiks vaidluse vaenukõne seadusest viia Euroopa Kohtusse, et teema saaks selgeks vaieldud.
Mart Rannuti hinnangul tuleks Eestis teemat käsitleda siiski oma vaatenurgast ja teiste riikide kogemusi mitte otse üle võtta. Samas rõhutas ta, et ekslik oleks öelda, nagu puuduks Eestis puudub vaenamise kogemus.
Ajakirjanike Liidu esimees Helle Tiikmaa tõstatas ka küsimuse vaenukõne piiramise ohust pressivabadusele. Esinejate hinnangul ei ole Eesti ajakirjandus teinud midagi, mis võimaldaks neile vaenamist inkrimineerida. Probleemiks on aga sotsiaalmeedia ja agressiivsed kommentaarid.
Katrin Nyman-Metcalf tõi näiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, kus rõhutati, et ajakirjaniku roll ongi igakülgselt kajastada ühiskonnale olulisi teemasid. Tema hinnangul on ajakirjanike sõnavabadus pigem suurem kui tavakodanikel.
Arutelu lõpuks kinnitas Maris Lauri, et tema ja justiitsministeerium on avatud aruteludele ning erinevate seisukohtade ärakuulamisele.
„Kokkuvõtteks jäi kõlama, et võimalik seadus peab olema nii konkreetne ja täpne, et ei võimaldaks liiga laia tõlgendamist. See peaks olema käitumisraamistik hea tava seljataga. Samuti peab olema selge, millist konkreetset probleemi me sellega lahendama läheme,“ ütles Tiikmaa. „Täna on see arutelu alles algetapis.“
Lisateave:
Helle Tiikmaa
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
+372-5333-9699
Ago Gaškov
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees
+372-5043-532