Eesti Ajakirjanike Liit, Televisiooni Loometöötajate Liit ja ERR allkirjastasid kollektiivlepingu.


Pressiteade 19.01.2019



Pingeliste läbirääkimiste järel sai eile, 18. jaanuari õhtul Rahvusringhäälingu ajakirjanike kollektiivleping. Eesti Ajakirjanike Liidu nimel kirjutas lepingule alla usaldusisik Meelis Süld koos Televisiooni Loometöötajate Liidu usaldusisiku Ene-Maris Taliga ja ERRi juhtkonna poolt juhatuse esimees Erik Roose.


Kollektiivleping hõlmab ametiliitudesse kuuluvaid ERRi töölepinguga töötajaid ja alates möödunud aastast kutseliidu liikmetest lepingulisi töötajaid, kelle töökoormus Rahvusringhäälingus on vähemalt 20 tundi nädalas.


Alates 2013. aastast on ERRi kollektiivlepingus sätestatud kõrgharidusega ajakirjaniku miinimumpalga tase, mis on 7 aasta jooksul suurenenud 63% võrra. Eelmisel aastal sõlmitud lepingus määratleti ka minimaalsed lisatasud magistrikraadi ja keelteoskuse eest. Kahjuks ei osutunud tänavu võimalikuks suurendada ajakirjanduse v?i kommunikatsiooni magistri- ja doktorikraadiga töötajate lisatasu ajakirjanike liidu soovitatud määral.


„Iga kokkulepe on kompromiss, kus mõlemal poolel tuleb milleski järele anda. Kahju, kui ERRi puuduliku rahastuse tõttu peab suurema löögi vastu võtma just töötajate osapool,“ ütles EALi ERRi osakonna usaldusisik Meelis Süld. „Meil ei ole endiselt kindlust selles osas, millal ja milliste põhimõtete alusel tõstetakse nende inimeste töötasusid, kelle palk on kultuuritöötajate palgamiinimumist k?rgem ning kes samuti eeldavad, et nende palgatase elukalliduse suurenedes säilib. Siinkohal on ERRi töötajad võrreldes teiste Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajatega isegi kehvemas seisus, sest lubatud 7-protsendine palgafondi suurenemine 2019. aastal jaguneb osaliselt ka koosseisuväliste töötajate vahel. Vabakutseliste inimeste töötasude tõstmine on kahtlemata oluline, aga see ei tohi toimuda lepinguliste töötajate palga arvel, vaid nende jaoks peaks olema täiendav rahastus. Positiivse poole pealt hindan ERRi juhatuse avatust pidada töötajatega sotsiaaldialoogi, sest teistes ajakirjandusorganisatsioonides puudub isegi selleks võimalus. Mul on hea meel, et juhtkond mõistab nii ajakirjanike kui ka tehniliste töötajate terviseriske ja toetab seetõttu tervisesporti ja kokkulepitud tingimustel ka tööaja lühendamist, lisapuhkuse andmist või terviseteenuste kompenseerimist.“


Kollektiivlepingus on fikseeritud veel töötajate koolitamise, sh keeleõpingute, keelenõustamise ning k?netehnika abi ja uute töötajate juhendamise p?him?tted. Ajakirjanike stressirohket tööd arvestades on kollektiivlepingus sätted, mis võimaldavad lisapuhkust. Et puhkust oleks võimalik puhkamiseks kasutada, on kollektiivlepingus ka keeld n?uda töötajalt enne puhkust tavapärasest suurema koormusega töötamist ning puhkuselt naasvalt töötajalt selliste tööülesannete täitmist, mille puhul oleks ettevalmistustöö vaja teha puhkuse ajal.


Leping kehtib käesoleva aasta lõpuni.



Lisateave:


Meelis Süld

Eesti Ajakirjanike Liidu usaldusisik ERRis

meelis.suld@err.ee

5277448


Ene-Maris Tali

Televisiooni Loometöötajate Liidu usaldusisik

enemaris.tali@err.ee

5106888