Pressiteade 12.03.2018
Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) ja Eesti Pressifotograafide Liidu (EPFL) juhatused tunnevad muret autoriõiguste tagamise üle, kuna Kultuuriministeeriumi avalikustatud digiteerimiskavas pole eristatud kultuuripärandi säilitamist ja avaldamist. Möödunud nädalal teatas Kultuuriministeerium tegevuskava valmimisest kultuuripärandi digiteerimiseks järgmisel viiel aastal. Ministeeriumi pressiteate kohaselt ei ole digiteerimise eesmärk üksnes kultuuripärandi säilitamine, vaid kogu digiteeritud materjali avaldamine. EAL ja EPFL juhivad tähelepanu sellele, et „digitaalselt kättesaadavaks tegemine“, nagu Kultuuriministeerium oma avalduses seda nimetas, on autoriõiguse seaduses reguleeritud kui avaldamine, mis on võimalik üksnes autori loal.
Ministeeriumi plaani kohaselt tehakse viie aasta jooksul „digitaalselt kättesaadavaks“ ehk avaldatakse 10 miljonit ühikut digiteeritud trükipärandit ning ligi 2 miljonit fotot. Digiteerimiskava kohaselt tehakse nii suur töö ära mass- või robotdigiteerimise teel, aga kava ei selgita, kuidas tagatakse autori isiklike õiguste järgimine. Senine avaldamispraktika näitab, et kultuuriministeeriumi haldusalas kuritarvitatakse autoriõiguse seaduse kohaselt mäluasutustele lubatud erandit avaldada üksikteoseid „motiveeritud mahus näituse või kogu tutvustamise eesmärgil“. Autoriõiguse seaduse § 20 lg 3, mis annab avalikule arhiivile, muuseumile või raamatukogule võimaluse kasutada teoseid autori loata ja tasu maksmata ning § 19 p 3, mis annab selle võimaluse haridus- ja teadusasutustele, peaks ühtlasi tagama autoritele õiglase tasu mingist teisest allikast, kasvõi näiteks riigieelarvest.
Ajakirjanike Liidu esimees Helle Tiikmaa ütles: “Kuna ajakirjandust ei tunnustata loomealana võrdväärselt teiste loomealadega, suhtutakse hoolimatult ka ajakirjanike autoriõigustesse. See suhtumine tuli eriti teravalt välja mullu meie ja pressifotograafide ühisest kirjavahetusest Kultuuriministeeriumiga fotode autorite õiguste rikkumise üle muis.ee-s.“ Muuseumide ühisportaalis muis.ee on fotode autorite nimede puudumine pigem reegel.
Eesti Pressifotograafide Liidu esimees Liis Treimann lisas: “Siiski sain meeldiva kogemuse hiljutisel digitaalse „Aasta pressifoto“ albumi üleandmisel Rahvusraamatukogule, kui selle juures kohe selgitati, missuguseid piiranguid on võimalik raamatu digilevile seada.“
Ajakirjanike liidul ja pressifotograafide liidul on küsimus, miks peaksid vabakutselised ajakirjanikud ja pressifotograafid erinevalt teistest vabakutselistest loojatest oma teoseid tasuta loovutama, finantseerides sel viisil avalike arhiivide, muuseumide, raamatukogude ning haridus- ja teadusasutuste tegevust. Milline võiks olla seaduses nimetatud „motiveeritud maht“, selle üle pole Eesti ühiskonnas piisavalt arutletud ja praegu puudub autoriõiguste omanikega selles küsimuses ühiskondlik kokkulepe.
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus
Eesti Pressifotograafide Liidu juhatus
Lisateave:
Madli Vitismann
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige
madli@eal.ee
50 38 088