Eesti Ajakirjanike Liidu juubelijutt „Sõna on vaba, aga ajakirjanik?“

11.11.2019 ERRi pressikeskuses

Kokkuvõte

Tähistamaks veel kord sajandi möödumist loomisest, kutsus Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) külla eksperte ja poliitikuid, et arutada koos ajakirjaniku vabaduse üle. Fookuses oli ajakirjaniku roll praeguses ühiskonnas, kus tehnoloogiline areng on muutnud nii ajakirjanduse loomist kui ka kasutamist, suurenenud on meedia sissetung. Ajakirjaniku rolli üldised põhimõtted ei ole ehk saja aastaga palju muutunud, kuid viimasel ajal on ajakirjanikele tehtud palju etteheiteid, et nad oma rolli ei täida või astuvad selle piiridest üle. EALi üks peamisi eesmärke on ajakirjanduskultuuri hoidmine, arendamine ja väärtustamine, seega peame oma ülesandeks ka ajakirjaniku rolli teemal arutelu algatada ning edasi viia.

Juubelijutule tulnud Ajakirjanike Liidu liikmeid ja külalisi tervitanud kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et Eesti ajakirjandus ja Eesti kultuur on lahutamatud nagu sukk ja saabas. „Ma arvan, et see missioon, mis ajakirjanike liit endale on seadnud, see teeb igale liidule, igale professionaalsele liidule, igale eluvaldkonnale au – koolitada oma liikmeid, töötada välja eetilised-moraalsed põhimõtted, pidada neist kinni ja jälgida ka, kuidas teised seda teevad, “ ütles Lukas. Kultuuriminister meenutas ka, et trükiajakirjanduse valitsusajal oli ajakirjandusel lisaks sisuloomele ja lugejate informeerimisele ka olulist praktilist kasu nagu tapeedialused nn arhiivid või tulehakatus, millest noorem põlvkond midagi ei tea. Kuid lehtedest tehti ka väljalõikeid ehk trükiajakirjanduse abil säilis ajalugu.

„Pikas plaanis, kui me kord oleme kokku leppinud, et eesti keel ja kultuur peavad püsima üle aegade, siis tähendab see, et me selle eest seisame igapäevaselt, mis tähendab ka seda, et me ka eesti ajakirjanduse eest seisame igapäevaselt. Sest need kaks asja on omavahel täiesti lahutamatud. Nii et palju õnne teile ja loodame ja seisame kõik selle eest, et eesti ajakirjandus saaks püsida üle aegade,“ sõnas Lukas, andes EALile juubelikingiks üle laterna: “Et saaks jälgida, mis toimub – täiesti sõltumatu valgusallikas, ei sõltu isegi elektrist, sellega saab kõik nurgatagused läbi valgustada ja seda saab kasutada, millal iganes vaja. Nii et uued tehnoloogiad teid ei sega valgustamaks kõiki nurgataguseid.“

Juubelijutu esimene osa oli sisevaade ajakirjaniku rollile. Vestlusringi olid palutud Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ning ERRi uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja Anvar Samost. Kõlama jäid probleemidena ajakirjanduse žanrivähesus, arvamuse ja uudise tasakaalu kadu, aga ka eriti erameediat vaevavate finantsprobleemide mõju ajakirjaniku tegevusvabadusele. Erkki Bahovski sõnul on hakanud suurenema arvamuste hulk reportaažide ja uudistega võrreldes. „Esialgu kiputakse arvama, alles siis tuleb uudis, milles on ära kuulatud mõlemad osapooled,“ kirjeldas Bahovski olukorda. „Praegu tuleb välja ühe allika põhjal kirjutatud uudis ja toodab klikke, siis reageerib teine osapool ja see toodab omakorda klikke.“ Samas ütles Bahovski, et vaid kvaliteetne sisu ei taga lugejate lisandumist, lisaks on uuriv ajakirjandus nii aja- kui ka rahakulukas, lihtsam on klikimeediaga lugejaid juurde saada.

Nii era- kui ka avalikõigusliku meedia kogemusega Anvar Samost rõhutas eriti finantsprobleemidest tekkivaid piiranguid ajakirjanikele, kuid lisas: “Ajakirjaniku vabadust piiravad keel ja ruum. Eesti väiksus piirab, teatavat tüüpi ajakirjandust ei saa Eestis kasumlikult viljelda. Toimetuse tasandil on ajakirjandus sõltumatu.“

Vestluse teise poolde olid külalisteks palutud kaks ajakirjandusliku kogemusega Eesti saadikut Euroopa Parlamendis – Yana Toom ja Urmas Paet. Fookuses oli välisvaade ajakirjaniku kui autori õigustele ja kohustustele. Mitmed autoriõigusi reguleerivad põhimõtted, mida ka Eestis tuleb järgida, on üleeuroopalised ning europarlamendis läbi vaieldud. Yana Toom avaldas kahetsust, et teemat ei ole piisavalt lahti räägitud Eesti ajakirjanduses. Samuti muretses Toom, et juubelijutu esimeses paneelis ei mainitud venekeelset ajakirjandust, mis on kokku kuivanud peaaegu olematusse. „Eesti venekeelne ajakirjandus on eilne eestikeelne leht, mis on tõlgitud vene keelde,“ ütles Toom. Paet kinnitas: „Vabas ühiskonnas on ajakirjandus see osa meediast, mille ülesanne on informeerida ühiskonda. Peab olema õigus saada infot ja olla vaba kõikvõimalikest mõjutustest.“

Küsimusele, miks nad loobusid ajakirjaniku ametist poliitika kasuks, ütles Paet, et tema poliitikukarjääri võiks vaadata ka kui pikaajalist ajakirjanduslikku eksperimenti: „Lahkusin, sest tekkis halvas mõttes rutiin.“ Toomi sõnul viis teda poliitikasse väsimus probleemide ja murede vahendamisest. „See on maailma parim töö,“ kinnitas Toom. „See on äge! Sealt tuleb eneseväljendusoskus, et öelda 60 sekundiga, ja info kogumine vähemalt kahelt allikalt.“

Juubelijuttu juhtis ja võttis kokku Helle Tiikmaa

Jutu toimumist toetas söögi ja joogiga Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis ning ruumiga ERR.