Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni üldkogu Tallinnas

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) pidas 9.-10. mail oma kahepäevase üldkogu Tallinnas Riigikogu konverentsikeskuses. Üldkogu Eesti-poolne korraldaja olime meie, Eesti Ajakirjanike Liit (EAL). Me oleme EFJ täisliige Eestist. EFJ on Euroopa suurim ajakirjanikke ühendav organisatsioon. Föderatsiooni kuulub 45 riigist 72 ajakirjanike liitu ja assotsiatsiooni, kokku enam kui 320 000 ajakirjanikku. Üldkogu, kus valitakse järgmiseks kolmeks aastaks president ja juhatus ning pannakse paika pikema aja tegevussuunad, koguneb igal kolmandal aastal. Vahepealsetel aastatel peetakse aastakogud, kus antakse ülevaated möödunud aasta tegevusest ja kuludest ning võetakse vastu hetkeolukorrast tingitud avaldusi.

Ettevalmistus

Mõte korraldada meie sajanda loomisaasta ürituste seas ka EFJ üldkogu tekkis peaaegu aasta tagasi. Reaalne meiepoolne ettevalmistus algas mullu septembris, kui esialgse kevadsuvise maakuulamise järel selgus, et polegi võimatu meie liidu sajandat aastapäeva sellise suurüritusega siduda. Otsuse, et meie ettepanek on parim ja EFJ tuleb Tallinna, saime novembri lõpus. Selleks ajaks olid meil sõlmitud eelkokkulepped Riigikogu konverentsisaali kasutamiseks ja majutuse leidmiseks kahes vanalinna hotellis Laia ja Vene tänava alguses. Samuti olime saanud lubaduse, et Tallinna linnavalitsus korraldab külalistele vastuvõtu Raekojas.

EFJ presidendi Mogens Blicher Bjerregårdi sõnul valiti Tallinn üldkogu toimumiskohaks, avaldamaks toetust tänavu sajandat aastapäeva tähistavale EALile. Meie kõrval olid üldkogu korraldamise suhtes huvi avaldanud Luksemburg ja Gruusia.

Meie kui korraldaja kohus oli lisaks üldkogu ruumidele tagada üritusele sünkroontõlge – EFJ töökeeled on inglise, prantsuse ja aeg-ajalt saksa keel. Leppisime kokku, et kuna kvaliteetse tõlke kulud on suured, siis nn passiivne saksa keel jääb ära. Samas oli esmakordselt EFJ üld- ja aastakogu ametlikuks töökeeleks ka eesti keel. Korraldajamaadel on õigus tuua oma maa probleemid enam fookusesse ja enamasti püütakse ka mõne muu üritusega kohalikku koloriiti lisada. Vajadus arvestada turvareeglitega Toompea lossis tõi kaasa täiendavaid korralduslikke ülesandeid.

8.mai

EFJ juhatus pidas oma koosoleku 8. mail ERRi uudistemajas ning nii sai EFJ president Mogens Blicher Bjerregård tulla tervitama samas majas toimunud EALi kongressil osalejaid.EFJ juhatus ja osa delegaate osales EALi aastapäevakoosviibimisel Okupatsioonide ja Vabaduse Muuseumis Vabamu, kus arutati ajakirjanduse rolli ja arengute üle nii Eestis kui ka mujal maailmas. Tervitusjoogiks vahuveini asemel pakutud „Vana Tallinn“ ja magustoiduks olnud kamavaht vaimustasid külalisi ning suupistete hulgas olnud kiluvõileibade kohta tuli seletada, mis kala see on. „Selle tasemega ja nii suure esindajate arvuga ajakirjanike kogunemist ei ole Eestis varem korraldatud, mistõttu see on väärikas üritus meie juubeliaasta tegevuste alustamiseks,“ ütles EALi esimees Helle Tiikmaa. „Viimase paari kuu avalduste ja sündmuste valguses on EFJ ja Euroopa ajakirjanike solidaarsus meiega eriti väärtuslik.“

9.mai

Üldkogul osales ligi sada delegaati ja vaatlejat ajakirjanike liitudest ning assotsiatsioonidest kogu Euroopast – kokku 37 riigist.

Esimese tööpäeva hommikul tervitas EFJ üldkogu Riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes meenutas demokraatia võidukäike, aga ka langust Eesti ajaloos. „Võtame demokraatlikku lähenemist olulisena,“ ütles Põlluaas. „Mis on meid siia toonud, jääb ka edasi viima.“

Üldkogu alguses tõsteti taas fookusesse Eesti ajakirjanike olukord – arutelus osalesid Pressinõukogu aseesimees David Vseviov, EFJ asepresident Nadezda Azghikhina, EALi esimees Helle Tiikmaa ja moderaatorina EFJ president Mogens Blicher Bjerregård.

„Hirm on kui nakkushaigus – nakatunud ühiskond muutub töövõimetuks. Kas ma tunnen Eestis hirmu kontsentratsiooni tõusu? Jah,“ ütles Vseviov. „See teeb murelikuks, aga me ei ole erandlikud.“ Helle Tiikmaa sekundeeris: „Ajakirjandusvabadus ei ole Eestis veel piiratud, kuid õhkkond on muutunud ja valitsema on hakanud turuplatsi sõimukombed.“ David Vseviov vastas: „Sõimamisele vastatakse sõimuga, dialoogi astuda aga ei taheta.“

Õhtusel vastuvõtul Tallinna Raekojas tervitas üldkogu delegaate linnavalitsuse nimel Tallinna aselinnapea Betina Beškina.

10.mai

Teisel tööpäeval tervitas EFJ üldkogus osalejaid Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Riigipea kõne teema oli sõna- ja ajakirjandusvabadus

Kõnet kuulati väga tähelepanelikult ja presidenti tänati tulise aplausiga. EFJ presidendi Mogens Blicher Bjerregårdi küsimusele, kuidas pressivabadust säilitada ja mida Eesti selleks teha saaks, vastas riigipea: „Me oleme Eestis, aga kindlasti ka Lätis ja Leedus sellises olukorras, kus paljud veel mäletavad, mida tähendab, kui meedia ei ole vaba. Praegu, hetkeolukorras on see väga oluline teadmine otsesest kogemusest.“ Presidendi hinnangul pole poliitikuil ja majandusjuhtidel pressivabaduse toeks teha muud, kui ajakirjanikega suhelda, ausalt küsimustele vastata ja jätta kvaliteedi ning taseme tagamine meediajuhtide mureks. „Kui ei ole meediavabadust, siis on see sama asi, kui ei oleks üldse vabadust. Pole võimalik öelda, et ühiskond on demokraatlik ja vaba, kuid meil on vaid mõned piirangud meediale,“ ütles Kersti Kaljulaid.

Üldkogu valis taas kolmeks aastaks oma presidendiks taanlase Mogens Blicher Bjerregårdi. Asepresidendiks sai hispaanlanna Marta Barcenilla. Valiti ka uus juhatus. Samuti võttis üldkogu vastu organisatsiooni seisukohad ajakirjanduse ja ajakirjanike kaitseks ja toetuseks. Ühehäälselt võttis see Euroopa mõjukaim ajakirjanike organisatsioonide ühendus vastu ka avalduse, milles väljendas sügavat muret Eestis pressivabaduse ja sõltumatu, kriitilise ajakirjanduse ning ajakirjanike vastu suunatud surve kasvu pärast. Selles kutsus Eesti ajakirjanikke ja meediat üles jätkama oma tööd ja ühiskonna kriitikat kui demokraatliku normaalsuse eeskuju, seisma vastu igasugusele survele, mis võib viia autoritaarse, populistliku ja sallimatu meediasisuni ning politiseeritud Rahvusringhäälinguni. Eesti riigikogule ja valitsusele meenutab EFJ avaldus, et ajakirjandusvabadust tuleb hoida aus ja arvestada, et ajakirjandus kuulub kultuuriväljale ja ajakirjanikke tuleb kohelda ning toetada võrdselt teiste loomeisikutega. Ajakirjanike töövõimalusi tuleb takistamise asemel parandada, sealhulgas luues stipendiumite ja vabakutseliste ajakirjanike toetussüsteem, et investeerida paremasse ajakirjandusse.

11.mai

Üldkogule järgnenud päevaks valis kolmandik delegaate sõidu EASi toetusel tutvuma Narva kandiga, kus Eesti ajaloo keerdkäigud oma selged jäljed jätnud. Esmalt külastati Sinimägede muuseumi, kus külalised tutvusid eestlaste valikuga halva ja halvema vahel Teise maailmasõja eel ja ajal. Külalised said Narva jõel uudistada Venemaa kallastki. Vaatamata jahedale kevadilmale ja tibutavale vihmale järgnes jalutuskäik Kreenholmi Manufaktuuri hiigelterritooriumil ning ülevaade nii kangatootmise ajaloost kui ka ametiühingulise liikumise algusest Tsaari-Venemaal. Pärast lõunat restoranis Rondeel üritati tutvuda Narva kindlusega, kuid vihm ajas külalised siseruumidesse tagasi. Päeva lõpetas Kaevandusmuusemi retk, kus sai mekkida kaevurilõunat ja -napsi koos sakuskaga. Külaliste hinnang oli: „Saime tutvuda mitme sümboolse paigaga ja täiesti nn kastist väljas kogemuse Eestist.“

*****

EFJ üldkogu peeti Balti riigis esimest korda. Osalejad hindasid väga kõrgelt EALi ladusat korraldust ja külalislahkust. Ka kogu muu ürituse osas on välismaalased ainult positiivselt reageerinud – nii korraldus, esinejad kui ka kohad olid muljet avaldavad. Toompeal ja vanalinnas oli delegaatide sageli esitatud küsimus: „Kui kaugel on siit meri?“

Oma majutuse ja toitlustuse, samuti Narva muuseumipiletite kulud kandsid üldkogul osalejad ise, EALi maksis tõlkide tasu ning vastuvõtu eest Vabamus.

Ürituse pildigalerii

Tänuavaldused

EALi juhatus tänab liidu liikmeid, kes EFJ üldkogu kulutuste katmiseks annetasid. Samuti täname neid liidu liikmeid, kes riigikogus vabatahtlikena korraldusel abiks olid. EAL tänab asutusi, kus leiti võimalus EFJ üldkogu korraldamist toetada:

- Riigikogu Kantselei

- Tallinna Linnavalitsus

- EAS

- Pille Lill.

Lisateave:

Helle Tiikmaa

Eesti Ajakirjanike Liidu esimees

eal@eal.ee

53339699