Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) üleilmne ajakirjanike eetikaharta
1. Ajakirjaniku esimene kohus on austada fakti ja auditooriumi õigust tõele.
2. Selle kohuse täitmisel uudiseid kogudes ning avaldades kaitseb ajakirjanik alati vabaduse põhimõtteid ning õigust ausalt arvamust avaldada ja kritiseerida. Ta tagab, et faktiline teave on selgelt eristatav arvamusest ja kriitikast.
3. Ajakirjanik avaldab oma töid, toetudes vaid faktidele, mille päritolu on talle kindlalt teada. Ajakirjanik ei varja olulist informatsiooni ega võltsi dokumente. Sotsiaalmeedias tavainimeste tehtud avaldusi või muid materjale edastab ajakirjanik usaldusväärselt.
4. Ajakirjanik kasutab vaid ausaid võtteid informatsiooni, pildimaterjali, dokumentide ja andmete hankimisel. Ta teeb alati teatavaks oma ajakirjanikustaatuse ja hoidub pildimaterjali või heli salajasest salvestamisest, välja arvatud juhul, kui tal on teisiti võimatu saada ülekaalukat avalikku huvi tekitavat teavet. Ta nõuab vaba ligipääsu teabeallikaile ja õigust vabalt uurida avalikku huvi tekitanud fakte.
5. Vajadust kiiresti ja operatiivselt teavet edastada ei tohi pidada tähtsamaks faktide ja allikate kontrollist ning võimalusest vastulauset esitada.
6. Ajakirjanik teeb kõik endast oleneva, parandamaks avaldatud informatsioonis tehtud vigu või ebatäpsusi õigeaegselt, selgelt, täielikult ja läbipaistvalt.
7. Ajakirjanik järgib ametisaladuse reegleid ja hoiab konfidentsiaalse allika salajasena.
8. Ajakirjanik austab inimeste privaatsust. Ta austab nimeliselt kajastatud isikute väärikust ja teavitab intervjueeritavat, kas nende vestlus ja muud materjalid avaldatakse. Erilise tähelepanuga kohtleb ajakirjanik vähekogenud ja haavatavaid intervjueeritavaid.
9. Ajakirjanik kindlustab, et tema edastatud teave või arvamus ei soodusta vaenu ega eelarvamusi geograafilise, sotsiaalse või etnilise päritolu, rassi, soo, seksuaalse suundumuse, keele, religiooni, puude, poliitiliste või muude vaadete tõttu.
10.Ajakirjanik peab ebaprofessionaalseks plagieerimist, faktide moonutamist, laimamist, mustamist, põhjendamatuid süüdistusi.
11.Ajakirjanik hoidub politsei ja muude julgeolekuteenistuste abiliseks olemast. Ta on kohustatud neile edastama vaid teavet, mis on juba meediaväljaandes avaldatud.
12.Ajakirjanik on solidaarne oma kolleegidega, loobumata oma vabadusest uurida, kohustusest teavitada ja õigusest tegelda kritiseerimise, arvamise, satiiri ja toimetuspoolsete valikutega.
13.Ajakirjanik ei kasuta pressivabadust ,teenimaks muid huve, ning hoidub ebaausalt hüvede ja isikliku kasu saamisest mingi teabe edastamise või edastamata jätmise eest. Ta hoidub olukordadest või lõpetab need, kui tal tekib töökohustuste täitmisel huvide konflikt. Ta hoidub oma tegevusse segamast reklaami või propagandat. Ta hoidub sisetehinguist ja turumanipuleeringuist.
14.Ajakirjanik ei osale tegevustes ega võta kohustusi, mis tema iseseisvuse ohtu seaksid. Siiski austab ta info kogumise ja avaldamise põhimõtteid, mille on endale vabatahtlikult võtnud, näiteks konfidentsiaalsust, anonüümsust, avaldamiskeeldu (embargo), tingimusel, et need kohustused on selged ega tekita küsitavusi.
15.Ametiväärikusega ajakirjanikud peavad oma kohuseks järgida ülaltoodud põhimõtteid ustavalt. Neid ei tohi sundida ametikohustuste raames tegutsema või avaldama arvamust, mis on vastuolus nende professionaalsete veendumuste ja südametunnistusega.
16.Oma riigi üldiste seaduste raames ajakirjanik tunnustab tema ametiau puudutavates küsimustes iseseisva, kuid avalikkusele ligipääsetava eneseregulatsiooni institutsiooni otsuseid ning välistab igasuguse valitsusest lähtuva või muu välise survestamise. Ajakirjanike kutsumust toetab Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 19, milles korratakse igaühe õigust saada teavet ja pääseda ligi ideedele. Ajakirjaniku kohustused auditooriumi vastu on tähtsamad kõigist teistest kohustustest, näiteks oma tööandja või avaliku võimu vastu. Ajakirjandus on elukutse, mis vajab aega, vahendeid ja võimalusi seda praktiseerida – kõik on selle sõltumatusele eluliselt olulised.
See rahvusvaheline deklaratsioon määratleb ajakirjanike käitumisjuhised uurimises, toimetamises, edastamises, levitamises ja uudiste ning teabe kommenteerimises ja sündmuste kirjeldamises igat tüüpi meedias..
IFJ „Üleilmne ajakirjanike eetikaharta“ kinnitati IFJ 30. kongressil Tuneesias 12. juunil 2019. See täiendab IFJ „Ajakirjanike käitumispõhimõtete deklaratsiooni“ (1954), tuntud ka kui ”Bordeaux’ deklaratsioon“.