Lepingu, mille alusel tööd teha, saab sõlmida suuliselt või kirjalikult (sh elektrooniliselt). Eelistada tuleks taasesitamist võimaldavas vormis lepingut ehk kirjalikku, milles oleksid töö tegemise ja tasustamise tingimused selgelt välja toodud.
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik ehk töötaja tööd teisele isikule ehk tööandjale, alludes viimase juhtimisele ja kontrollile. Tööleping sõlmitakse kirjalikult ja see võib olla tähtajatu või tähtajaline. Töölepingus peavad olema selgelt kirjas põhitingimused, nagu töötasu (alati brutotöötasu), lisatasud, täpne tööülesannete kirjeldus, tööaeg ja -koht, puhkuse kestus, autoriõigused. Tööandja peab tööaja arvestust. Tulumaksuga maksustatakse kõik töötajale makstavad rahalised tasud, selle peab enne tasu väljamaksmist kinni tööandja. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu tasub tööandja. Töötamine tuleb kanda maksuameti registrisse. Koondamise korral makstakse hüvitist. Töölepinguga seonduvat reguleerib töölepinguseadus.
Töövõtulepingu alusel pakub füüsiline või juriidiline isik ehk töövõtja teisele isikule ehk tellijale teenust, mille eesmärk on mingi kokkulepitud tulemuse saavutamine (nt korteri äraremontimine). Aja ja koha üle lepitakse kokku lepingus. Töö lõpule määratakse tähtaeg. Töövahendid on töövõtjal. Töökorralduse eest vastutab töövõtja, kes võib kasutada ka alltöövõtjaid. Töötasu lepitakse kokku lepingus. Tulumaksuga maksustatakse töövõtulepingu alusel makstud töö- või teenustasu, ning ka töövõtulepingu puhul tuleb maksta sotsiaalmaksu. Töötamine tuleb kanda registrisse. Töövõtulepinguga seonduv on reguleeritud võlaõigusseaduses (§ 635 – § 657).
Käsunduslepingu alusel pakub füüsiline või juriidiline isik ehk käsundisaaja teisel isikule ehk käsundiandjale teenust, mille eesmärk on täita mingi konkreetne ülesanne (nt loengu pidamine). Käsundisaaja ei saa nõuda konkreetset talle sobivat tulemust. Aja ja koha üle lepitakse kokku lepingus. Töövahendid on käsundisaajal. Töö korralduse eest vastutab käsundisaaja, käsundiandja võib anda juhiseid. Ka käsunduslepingu alusel tehtava töö eest tuleb tasuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Töötamine tuleb kanda maksuameti registrisse. Käsunduslepinguga seonduv on reguleeritud võlaõigusseaduses (§ 619 – § 634).
Litsentsileping sõlmitakse kahe isiku ehk litsentsiandja ja litsentsisaaja vahel õiguse üle kasutada oma juba valminud intellektuaalomandit (teost) kokkulepitud ajal, territooriumil ja kokkulepitud tasu eest. See hõlmab autorilitsentsilepingut ja autoriõiguste loovutamise lepingut ainu- või lihtlitsentsiga. Litsentsisaaja ei maksa tööandjamakse: litsentsitasu maksustatakse tulumaksuga, kuid mitte sotsiaalmaksuga. Litsentsilepinguga seonduv on reguleeritud võlaõigusseaduse 18. peatükis (§ 368-§ 374) ja on otseselt seotud autoriõiguseseadusega.
Autorileping on autori või tema järglase ning teost kasutada sooviva isiku vaheline leping varaliste õiguste üleandmiseks või teose kasutamiseks lepingus ettenähtud tingimustel. Oma olemuselt on see litsentsileping. Autorilepingu võib sõlmida nii olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks. Uue teose puhul kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut. Kui autor on FIE, saab tehtud kulusid maha arvata, tulu maksustatakse ettevõtlustuluna. Kui autor ei ole FIE, siis maksustatakse tulu nagu töövõtulepingu tasu. Autorilepinguga seonduvat reguleerib autoriõigusseaduse § 48.