Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni üleskutse ELile ja valitsustele toetada meediasektorit COVID-19 kriisis


Pressiteade



Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) kutsub rahvusriikide valitsusi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles tegutsema kiirelt, sihipäraselt ja koordineeritult, toetamaks meediasektori kõiki töötajaid – töölepinguga ja vabakutselisi – ning tööandjaid üleilmse COVID-19 kriisi laastava sotsiaalse ja majandusliku mõju vähendamiseks.


COVID-19 võib kaasa tuua üleilmset pressivabaduse vähenemist. Tegelikkuses vajavad eurooplased selle pandeemia ajal professionaalseid, majanduslikult kindlustatud ajakirjanikke enam kui kunagi varem. Euroopa Liit peaks tegutsema ja suunama ka oma liikmesriike tegema sama.


Meediatöötajate töökohtade ja sissetuleku kaitseks, meediaettevõtete toetuseks ja avalik-õigusliku meedia rahastamiseks selles kriisis on hädasti vaja nii ELi kui ka riikide erakorralisi abipakette. Tuhanded meediatöötajad on juba ajutiselt või päriselt jäänud või jäämas tööta.


“Kohtusime Euroopa Komisjoni asepresidendi Věra Jourovága ja palusime tal meediasektorit näha kui eluliselt vajalikku. Ajakirjandus suudab päästa elusid. Meediasektor vajab, et valitsused, rahvusvahelised ja piirkondlikud valitsusvahelised organisatsioonid ning meediat rahastavad organisatsioonid annaksid erakorralist abi ja toetust.” ütles EFJ president Mogens Blicher Bjerregård.


“EFJ nõuab suunatud meetmeid, tagamaks reporterite igapäevast tegevust, mitte ettevõtete tulumaksu vähendamist, sotsiaalsete garantiide tagamist või aktsiate tagasiostu,” lisas EFJ direktor Renate Schroeder.


ELi ja rahvusriikide meediatoetuse plaanides peaks leiduma:
• Avalik-õigusliku meedia riikliku toetuse suurendamine
• Päeva- ja nädalalehtede uudisosakondade otsene finantstoetus (nt otsene erakorraline abiraha kohalikku uudisteavet pakkuvatele erameedia uudistetoimetustele; ajatatud tagasimaksega või intressita ärilaenud; maksepuhkus uudisteosakonna töötajate palkade pealt; elanikonnale maksukergendus kohaliku ajakirjanduse tellimistasudelt; kohalikes väljaannetes ELi või riigi valitsuse teenuste reklaamimise suurendamine). Toetusi peab jaotama sõltumatu organisatsioon, kes võtab arvesse reaalsed vajadused (uudisteosakondades töö tagamine; tõestatud reklaamitulude kaotus; kohaliku meedia sõltumatuse ohustatus jms);
• ELi ja liikmesriikide meediatoetusfondide abiprogramm innovaatiliste uudiste hankimise viiside toetuseks, eriti kohaliku meedia jaoks. Uus, iseseisev organisatsioon, Euroopa Liidu Avalik-Õigusliku Meedia Sihtkapital eraldab stipendiume, toetamaks teiste uuenduste kõrval sõltumatut, kogukondlikku, uurivat ajakirjandust ja uusi meediaettevõtteid. Eriliste (2%) online-platvormidel esitatavate online-reklaamide abil saab rahastuse muuta püsivaks.


“Mitmed Euroopa riikide valitsused, Taani ja Rootsi nende seas, on juba otsustanud sisse seada meediasektori majanduse toetusmeetmed. Enamus ei ole siiski seni meediaettevõtetele spetsiifilist abi pakkunud. Mõned riigid, näiteks Horvaatia, on erilisest meediatoetusest meelega keeldunud ja ma mõistan selle hukka,” ütles EFJ peasekretär Ricardo Gutiérrez.


EFJ toetab ka Rahvusvahelise Näitlejate Föderatsiooni (FIA) ja Üleilmse Meedia, Meelelahutuse ja Kunstide Valdkonna Liidu (UNI-MEI) ettepanekut tagada loomealade jätkusuutlikus:
• Valdkonna vajadustele ja tegevusele vastavad spetsiifilised majandusabi- ja arengupaketid.
• Riigiabi ajutiste ja piiramatute põhimõtete kiire muutmine. Maksusüsteemi muutmine kriisi ajaks, vähendamaks majandussurvet nii ettevõtetele kui ka töötajaile.
• Vajadusel töötajate sotsiaalsete garantiide maksude edasilükkamine (ajatamine, mitte tühistamine).
• Rahastusorganite põhimõtete muutmine, tagamaks parimat võimalikku tuge katkenud projektidele, ja suurem paindlikkus projektitaotlustele.
• Otsetoetuste määramine püsikulude katmiseks, sealhulgas palkade tagamiseks. Toetusi tuleks eelistada laenudele.


Koos FIA ja UNI-MEIga kutsub EFJ üles ka Euroopa Liitu ja Euroopa riikide valitsusi toetama eraldi vabakutselisi töötajaid ja FIEsid. Paljudel neist puuduvad sotsiaalkindlustustoetused, mille abil kriis üle elada, ja nad on seega eriti ohus. Me soovitame konkreetselt:
• Tagamaks töö ja oskuste säilimist, on kõik meie sektori töötajad, sealhulgas vabakutselised ja FIEd, võrdselt hõlmatud meediasektorile mõeldud toetuspakettides.
• Töötajate kohustus püsida kodus eriolukorra tingimustes ei tohi kitsendada nende õigusi tegutseda.
• Kõigile töötajaile tagatakse ilma ooteajata või piiranguteta ligipääs sotsiaaltoetustele ja haigusrahadele ning juurdepääsu lävendit langetakse või muudetakse muul moel.
• Eriolukorra piirangute tõttu ajutine töökaotus ei tohi tõkestada ligipääsu nendele soodustustele.
• Töötutoetusi pikendatakse, tagamaks kriisiaja üleelamine ja eriolukorra tingimustes töö puudumise pikaajaliste mõjude vähendamine.
• Valitsuse poolt sektori vabakutseliste ja FIEde toetusfondi loomine, katmaks haigusest, pereliikme hooldamisest või eriolukorra piiranguist tekkinud sissetulekukadu, mida ei ole võimalik kompenseerida muul moel.


Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon esindab 320 000 ajakirjanikku kogu Euroopas. Eestist kuulub EFJsse Eesti Ajakirjanike Liit (EAL), kes valmistab ajakirjanike toetuse teemal ette pöördumist Eesti valitsuse poole.



Lisateave:

European Federation of Journalists


Helle Tiikmaa

Eesti Ajakirjanike Liidu esimees

eal@eal.ee

53339699