Eesti keeles In english
 
  Organisatsioonist
  - Ajalugu
  - Osakonnad
  - Põhikiri
  - Kongressid
  - XXVIII kongress
  - XXVII kongress
  - XXVI kongress
  - XXV kongress
  - XXIV kongress
  - XXIII kongress
  - XXII kongress
  - XXI kongress
  - XX kongress
  - XIX kongress
  - XVIII kongress
  - XVI kongress
  - XV kongress
  - XIV kongress
  - XIII kongress
  - XIII kongress
  Kontakt
  IFJ eetikakoodeks
  Rahvusvaheline pressikaart
  Kuidas saada liikmeks?
  - Kui suur on EAL liikmemaks
  - Liitumisavaldus
  Liikmed
  - Auliikmed
  Partnerid
  Juhan Peegli nimeline stipendium
  - Juhan Peegli stipendiumi statuut
  Hea Sõna auhind
  Aasta Ajakirjanik
  Andres Küngi nimeline stipendium
  Üritused
 

XIII kongress

Tallinnas, 3.märtsil 2000.a.

Päevakord:
1. Kongressi avamine
2. Toimkondade valimine
3. EAL-i juhatuse tegevuse aruanne
4. EAL-i revisjonikomisjoni aruanne
5. Kongressi mandaatkomisjoni aruanne
6. Auliikme nimetuse andmine Endel Sõerdele
7. Sõnavõtud
8. 1999.aasta majandusaasta aruande kinnitaminev 9. 2000.aasta eelarve kinnitamine
10. EAL-i põhikirja muudatused
11. EAL-i juhatuse esimehe töö tasustamine
12. EAL-i juhatuse liikmete valimine
13. EAL-i juhatuse esimehe valimine
14. Kongressi lõpetamine

1. Kongressi avamine.
Kongress valis kongressi juhatajateks Rafael Amose, Leivi Seri ja Aivo Barbo.

2. Kongress otsustas moodustada kongressi läbiviimiseks kolm komisjoni ja kinnitas need järgmises koosseisus:

2.1 Sekretariaat
2.1.1 Ester Spriit
2.1.2 Anu Pungas
2.1.3 Reet Tõllasepp

2.2 Mandaatkomisjon
2.2.1 Hugo Alter
2.2.2 Malle Kasterpalu
2.2.3 Ljudmila Ljulko

2.3 Häälte lugemiskomisjon
2.3.1 Dmitri Klenski
2.3.2 Endel Saar
2.3.3 Toomas Reinpõld

3. EAL-i juhatuse esimees Rafael Amos esitas EAL-i juhatuse aruande.

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aruanne XIII kongressile

Lugupeetud delegaadid, austatud külalised.
Mul on suur heameel tervitada teid EAL-i korralisel XIII kongressil.

Pisut üle aasta on möödunud päevast, mil EAL-i XIII kongress tegi tagasivaate oma aastasele tegevusele ning uuendas juhatust. Mis on siis selle aastaga muutunud, mis paremaks või halvemaks läinud?
Eesti Ajakirjanike Liit on soliidne, kauakestev ühendus. Ja nii nagu elus ikka, on ka meil olnud tõususid ja mõõnu. 1995.a. mais langetati EAL-i erakorralisel kongressil ajalooline otsus: vaatamata äärmisele madalseisule peab ajakirjanike liit säilima ja edasi arenema. Kõik need aastad on selle paleuse nimel tegutsetud ning tõdetud, et toonane suundumus on õigeks osutunud. Kolm aastat tuli tööd rügada vaid selle nimel, et mingilgi määral taastada liidu olnud maine, säilitada liikmeskond ja likvideerida võlad. Nüüd on tulnud aeg edasi minna, luua uusi väärtusi, seada uusi sihte.
Veel poolteist aastat tagasi kuulus meie liitu üle 900 inimese. Nagu ma eelmisel kongressil tõdesin, ilmnes liikmelisuse korrastamise käigus, et üle 200 meie liikme on kas pikemat või lühemat aega jätnud maksmata oma liikmemaksu. Teavitasime neid ja andsime kolm kuud aega otsustamiseks: kas likvideerida võlg või astuda liidust välja. Selline meiepoolne käitumine ei leidnud ühest heakskiitu. Küll toodi igasuguseid põhjendusi, miks üks või teine liige ei saa maksu maksta ning et maksuvõlg polegi see aje, miks inimene liidust välja arvata. Jätkasime seda praktikat ka läinud aastal.
Meie põhikiri annab EAL-i liikmele poole rohkem õigusi kui paneb talle kohustusi. Olukorras, kus meil peale liikmemaksude puudub muu regulaarne eelarveline kasumi katteallikas, on ülimalt oluline tagada liikmemaksude maksimaalne laekumine. Eelarve formeerimise loogika ütleb üheselt: kui tahad midagi ümber jaotada, siis näita ära mille arvel. Kahjuks ei oska liikmemaksude kaotamise või vähendamise pooldajad osutada ühelegi teisele finantsallikale. Kummatigi kui pole vahendeid, pole ka tegevust.
Tänaseks päevaks on EAL-i juhatus liikmemaksude tasumatajätmise eest arvanud liidust välja üle 300 inimese. Seega kuulub Eesti Ajakirjanike Liitu 610 inimest.
Juhatus valmistas üheselt mõistetava tingimuse liikmemaksude osas: kui EAL-i liige ei ole kolme kuu jooksul pärast võlgnevuse tekkimist tasunud liikmemaksu, on juhatusel õigus ta EAL-ist välja arvata.
Kes siis on EAL-i liikmed?
Seisuga 25.02.2000 on EAL-i liikmeid 610, s.h.

  • naisi 278,
  • mehi 332. Vanuseliselt:
  • 30.a.- 65,
  • 40.a.- 89,
  • 50.a. - 141,
  • 60.a. - 141,
  • 70.a. - 115,
  • 80.a. – 50,
  • 90.a. – 9.
    Meie põhikirja kohaselt on ühes ajakirjandusväljaandes, infoagentuuris või pressiesinduses õigus moodustada algorganisatsioon, kui seal töötab vähemalt 3 EAL-i liiget. Tänaseks päevaks on algorganisatsioone loodud 45. Algorganisatsiooni õiguslik staatus on sarnane a/ü organisatsiooniga, andes selle liikmetele seadusliku tagatise suhtlemisel tööandjaga ning organisatsiooni esindajale usaldusisiku garantiid.
    Peatuksin sellel teemal pikemalt.
    Maailma praktika ajakirjanike ühenduste osas on erinev. Euroopas, eriti põhjamaades, on tuntav ameti- ja kutseliidu prioriteet, samas tegutsevad paljudes riikides rohkem loomeühendustele orienteeritud ajakirjanike liidud. Harvad pole juhused, kus ühes riigis on mitu liitu, kusjuures nende organisatsioonilised suundumused on täiesti erinevad.
    Taastades EAL-i ajakirjanike ühendusena tuli ka meil otsustada, kes me oleme ja kuhu läheme.
    Tänaseks on juhatusel olemas omapoolne visioon nendest arengusuundadest, kuhu peaks pürgima EAL. Selleks, et muutuda arvestavaks jõuks ja mainekaks ajakirjanike ühenduseks tuleb meil astuda mõned ebapopulaarsed sammud. Me peame jätma oma liikmeteks vaid need, kes eranditult täidavad põhikirjalisi kohustusi ja kes on töötanud või töötavad ajakirjanikena. Ajakirjanike liit peab saama ajakirjanike liiduks.
    Juhatus on seisukohal, et EAL peab endas orgaaniliselt ühendama nii loome- kui ametiliidu ideed. Me ei tohiks muutuda tüüpiliseks boheemlaslikuks slummiks ega ka klassikaliseks trade unioniks.
    Me peame suutma kaitsta oma liikmete õigust vabale loomingule ning võimalust luua, hoida ja lõpetada oma töösuhe vaid Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. Ja just kuulumine algorganisatsioonidesse ning loomesektsioonidesse võimaldab täiel määral seda põhimõtet ellu viia.
    Üha ägenevas konkurentsi ning fiskaalresursside piiratuse tingimustes kaotavad oma töökoha ka paljud ajakirjanikud. EAL peaks enam võitlema nende tööõiguslike õiguste eest, enam olema oponendiks tööandjatele töölepingute lõpetamisel. Juriidilise abi kättesaadavuse tagamiseks korraldab EAL alates selle aasta algusest oma liikmetele võimaluse saada õigusalast konsultatsiooni igal esmaspäeval kella 15.00-18.00 büroo ruumes.
    Eesti Ajakirjanike Liit seisab täna teelahkmel. See suundumus ja organisatsiooniline ülesehitus, mis on meid tänasesse toonud, nõuab ümberkorraldust. Meie liit peab olema paindlikum, organiseeritum, monoliitsem. Igasugune loominguline või ametialane kooslus peab saama oma alge vajadusest, mitte ettekirjutusest, ühisest huvist, mitte juhatuse suvast. Ajakirjanikud peavad ise otsustama kuidas nad end koondavad, mil moel tegutsevad. Erinevate huvigruppide huvid ja pürgimused olgu selleks determineerivaks jõuks, mis kutsub ellu loomeühendused ja huvialaklubid. Heaks näiteks noortele on siinkohal EAL-i seenioride klubi, kes vaatamata vahepealsetele raskustele on agaralt oma tegevust jätkanud ning saanud ajakirjandusveteranide mõnusaks kokkusaamise kohaks.
    Teine tegutsev loominguline ühendus on keelesektsioon, kelle eestvedamisel korraldatakse regulaarselt keelepäevi ning seistakse hea kauni emakeele jätkumise eest. Oma ühendus on vabakutselistel pressifotograafidel. Pressiklubid tegutsevad Kaitsejõudude Peastaabis, Justiitsministeeriumis, Majandusministeeriumis, mujalgi. Läinud aastal moodustasid EAL-i liikmetest avalike suhete korraldajad PR töötajate sektsiooni.
    Selleks, et korrastada veelgi oma liikmelisust ja organisatsioonilist struktuuri, teeb juhatus tänasele kongressile ettepaneku viia meie põhikirja sisse mõned muudatused, mis konkretiseerivad teatud lähtekohti.
    Eesti Ajakirjanike Liit ei ole lasteaed ega hooldekodu. Meie sotsiaalteenuseid ei osuta. Liitu kuulumine on rangelt vabatahtlik, kummatigi, kui oled EAL-i vastu võetud, siis tuleb ka alluda põhikirja nõuetele ja juhatuse otsustele.
    Liikmemaksude tasumisel püütakse petta meie liitu, petetakse aga iseennast ja oma häid kolleege. Kujutage ette, et toimetustest, kus töötab 6-8 liidu liiget, laekub kuus liikmemaksu 20-50 krooni in corpore.
    See tähendab, et ajakirjaniku kuupalk on kuskil 500-1000 krooni, märgatavalt allpool ametlikult kehtestatud minimaalpalka. See on ju jaburdus või hoopis maksupettus. Igal juhul kohtame seesugust silmamoonutust näiteks ajalehtedes “Nädaline”, “Vali Uudised”, “Lääne Elu”. Kokku laekus aruandeperioodil liikmemaksudeks umbes 170 000 krooni.
    Vastu on võetud 58 uut liiget, välja on langenud 96 inimest.
    Möödunud aasta oli Eesti Ajakirjanike Liidule juubeliaasta. Meie organisatsioon sai kaheksakümneseks.
    Kui algselt oli suurüritus planeeritud kahepäevalisena ja üsna soliidse eelarvega, siis lõpuks piirdus kõik ühepäevase rahvusvahelise konverentsiga ja tagasihoidliku vastuvõtuga.
    Meie juhtajakirjanike ja meediaomanike kõrval võttis konverentsist osa ka kolleege Ukrainast, Soomest, Küproselt. Ürituse finantseerimise eest seisid hea Tallinna Sadam ja Vabariigi Valitsus (kuigi taotletud 150 000 krooni asemel saime vaid 50 000 krooni ning sedagi sel aastal). Kuna eelarve tulud olid piiratud, siis pidime osa kulusid kandma ka läbi EAL-i eelarve. Laekunud arvamuste ja vastukajade põhjal võib konverentsi igati kordaläinuks lugeda ning võimaluste piires oleks mõistlik samasuguseid üritusi kord-paar aastas ka edaspidi korraldada.
    Läinud aasta oli Eesti Ajakirjanike Liidule teguderohke. Korraldasime ise palju üritusi ning osalesime samuti paljudel. 1999.a. jätkasime heaks traditsiooniks saanud pressipäevi maakondades ja omavalitsustes. Kohtusime Läänemaa Lihula valla ja Jõgevamaa Peipsi äärsete valdade rahvaga ning Kirde-Eesti ajakirjanikega.
    Põlvamaal Värskas toimus eesti ajakirjanike XXXI kokkutulek. Kuna tegu oli juubeliaastaga, siis osalesid suvepäevadel ka Soome AL delegatsioon eesotsas esimehe Pekka Lainega ning SRÜ riikide ajakirjanike liitude konföderatsiooni peasekretär Ashot Jazojan. Sel aastal loodame kokku saada Harjumaal Loksa vallas.
    Teadupärast taastati tunamullu Balti Pressiliit, seekord Balti Ajakirjanike Föderatsiooni nime all. Kuna taastamise peamiseks eestvedajaks olime meie, siis pidime aasta jooksul ka föderatsiooni tööd juhtima. Eelmise aasta sügisel võttis eesistumise üle Läti. Meenutades meie rahvusvahelisi suhteid, ütlen mälu värskendamiseks, et alates 1. jaanuarist 1998.a. on EAL Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) täisliige, mis toob endaga kaasa terve rea nii õigusi kui ka kohustusi. Peame maksma suuremat liikmemaksu, ent meie arvamust kuulatakse üha suurema huviga.
    Tänu Küprose AL esimehele Andreas Kannaourusele kohtusid EL kuue kandidaatriigi ajakirjanike liitude esindajad mais Küprosel. See oli väga kõrgetasemeline üritus, mis näitab, et EL pöörab suurt tähelepanu suhetele ajakirjandusega. Meie rahvusvahelistest sidemetest annab tunnistust seegi, et olime kutsutud-oodatud paljudele üritustele. Kandidaatriikide ajakirjanike kutseorganisatsioonide asju ajasid Brüsselis kahel korral Harri Tiido, Jaanus Kulli, Anu Pungas, Raivo Palmaru ja Allan Alaküla.
    Vene Föderatsiooni Ajakirjanike Liidu kutsel osalesid Moskvas rahvusvahelisel pressifoorumil Heimar Lenk, Margarita Kornõševa ja Ralf Amos. Soome ajakirjanike suvisel kokkutulekul esindasid EAL-i Gerda Kordemets ja Jaanus Kulli ning selle aasta jaanuaris tutvusid põhjanaabrite tööde-tegemistega büroo poolt Anu Pungas ja juhatuse liikmena Jaanus Kulli. Balti Pressiliidu ning IFJ Euroopa regionaalse komisjoni poolt korraldatud seminaril Vilniuses tegi ühe põhiettekannetest ning esines sõnavõtuga Ralf Amos. Sügisel Leedus Nidas toimunud rahvusvahelisel konverentsil ajakirjandusvabadusest, infovabadusest ja pressieetikast osales EAL-i poolt Malle Kasterpalu, Tooni Tontu, Anu Pungas, Jaanus Kulli ja Ralf Amos. Viimane esines ka ettekandega.
    Juunis toimus Gruusias UNESCO, IFJ, EN ja SRÜ riikide ajakirjanike liitude konföderatsiooni korraldatud mitmepäevane rahvusvaheline konverents, kus EAL-i juhatuse esimees juhatas üht töörühma ning esines ka ettekandega. Mais külastas üle 30 eesti ajakirjaniku Prantsusmaad, kus meie võõrustajaks oli Ilo Jaik.
    Ühiskonna arengu tendents näitab, et inimkond on astumas industriaalajastust infoajastusse. Läksime meiegiteabevahetuse ja –edastamise uuele tasandile: nimelt 1. septembrist 1999.a. avasime internetis oma kodulehekülje (www.eal.ee). Meie ajaleht lõpetas ilmumise detsembrikuul.
    Läinud aastal kirjutasime kaks projekti, mis võimaldanuks hankida lisavahendeid eelarvelistesse tuludesse. Mitteeestlaste Integratsiooni Sihtasutuse suunatud projekt ei leidnud þürii poolt aktsepteerimist, Hasartmängumaksu Nõukogu annab oma vastuse märtsis. Pääsemaks lähemale meid huvitavale teabele, mis käsitleb rahvusvahelistes koostööprojektides osalemist ning rahvusvahelistest fondidest sihtotstarbeliste vahendite eraldamist astusime detsembris Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu. Seega avaneb meil ka võimalus teha koostööd mittetulundusühingutega seotud seaduste väljatöötamisel.
    26. novembril 1999.a. sõlmis EAL koostöölepingu Eesti Juristide Liiduga. Esimese üritusena startis ajakirjanike ja juristide ümarlaud, mis plaanikohaselt hakkab toimuma iga kuu. Juba on läbi arutatud töösuhteid hõlmava seadusandluse regulatsioon võlaõiguses, järgmiseks teemaks on kohtukorraldus.
    Valminud on Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis juhatuse otsusega saadeti kultuuriministeeriumile. Jaanuarist maini toimus ajakirjanike koolitussari tööõigusest. Kogu tsükkel toimus koostöös Üleriigilise Kultuuritöötajate ametühinguga. Kahjuks ei võimalda meie piiratud rahalised vahendid korraldada koolitust suuremas mahus. Tagamaks oma liikmetele, kes töötavad avalik-õiguslikes institutsioonides, paremate töötingimuste loomist ja sotsiaalsete tagatiste efektiivsust, sõlmis EAL koostöölepingu Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooniga. EAL-i esindab suhetes TALO-ga meie juhatuse liige Tiia Palmaru, kes osaleb ka TALO juhatuse koosolekutel. Oleme jätkuvalt seisnud selle eest, et töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused oleksid fikseeritud korrektselt kollektiivlepingus. Kahjuks pelgab suur osa tööandjaid sellist töösuhete reguleerivat vormi ning meie ülesanne on propageerida tsiviliseeritud ühiskonnas omaksvõetud praktikat töösuhete valdkonnas.
    Juubeliga seotud väljaminekud ning liikmemaksude nõrk laekumine on peapõhjuseks finantsebakindlusele. Eelseisval perioodil tuleb teha kõik, et käivitada tulutoov projekt äriühingu näol ning võõrandada Kose kinnistu. Tahaksin peatuda veel ühel asjal: meie võlg rahandusministeeriumile. See on küsimus, mida me oleme arutanud igal kongressil. Vabariigi Valitsus võttis 14. juulil 1998 vastu korralduse nr 640, milles rahandusministrit kohustati sõlmima EAL-iga võla tagasimaksmise leping. Lepingu eelnõu lebas EAL-is hulk aega. Pidasime kirjavahetust rahandusministri ja peaministriga selgitades neile ikka ja jälle loo tagapõhja: EAL ei ole angaari ostmiseks rahandusministeeriumist eraldatud raha näinud, see läks kohe põllumajandusministeeriumile sihtsuunitlusega Valga EPT-le. Ja kuigi valitsuse poolt väljapakutud võla kustutamise metoodika oli igati sümpaatne: aastani 2005 0% intressi ning kindel maksegraafik, ei kiirustanud EAL lepingule alla kirjutama. Rahandusministeeriumist saime teada, et otsitakse tõendeid, mis tõestaks meie väiteid ja vabastaks meid kohustusest 229 000 krooni riigile maksta.v Ja lõpuks saabus kauaoodatud päev: Vabariigi Valitsuse 1. juuni 1999 korraldusega nr 641-k vabastati meid kohustusest kustutada aastakümnene võlg.
    Pean siinkohal kahetsusega veelkord märkima, et klassikaline majandustegevus EAL-is puudub. Me pole suutnud osaleda üheski tulutoovas projektis, meie endi tegevus äriideid leida ning need tööle panna on olnud äraütlemata puudulik. Olemegi juba adunud, et ilma kasumit taotleva majandustegevuseta kuivavad eelarvelised vahendid kokku, raha lihtsalt ei ole enam. Sestap palun ma kõiki liidu liikmeid genereerida ideid, mille rakendamine aitaks parandada meie rahalist seisu.
    Meie ainuke tagatasku trump on Kosel asuv kinnistu, mille müüki on takistanud kinnisvaraturu madalseis ning hinnapakkumiste ebareaalsus. Kose kinnistu ülalpidamine on kallis lõbu. Majad lagunevad, kommunikatsioonid amortiseeruvad. Aasta otsa oleme vaielnud muinsuskaitsjatega, sest hooneid nende algsel kujul taastada on võimatu. Seni ei ole me veel leidnud subjekti, kes sooviks osta maad ja investeerida puithoonete restaureerimisse. Ja kui EAL sai kahest elamust üüridena puhastulu alla 10 000 krooni, siis kindlustusseltsi BICO kirjaliku arvamuse järgi kuluks ainuüksi selleks, et maju kindlustada vähemalt 180 000 krooni. Enam, kui laekub liikmemakse. Adudes, et kinnisvara hooldamine meil täiesti selgelt üle jõu käib, otsib juhatus pingeliselt võimalusi kinnistu võõrandamiseks.
    EAL-i büroo asub uuel aadressil: Niguliste 4
    Eesti Ajakirjanike Liidu juhatusse kuulub 9 inimest:
  • juhatuse esimehena Ralf Amos,
  • liikmetena Tiia Palmaru, Ester Spriit, Kati Murutar, Gerda Kulli-Kordemets, Leivi Šer, Ülo Kraan, Allan Alaküla ja Jaanus Kulli.
    Juhatuse aseesimees on Leivi Sher, sekretär Ester Spriit.
    Aasta jooksul on juhatus pidanud 12 koosolekut ning vastu on võetud 59 otsust. Igal juhatuse koosolekul oleme vastu võtnud uusi liikmeid ning taastanud oma ridadesse vanu olijaid.

    Olulisemad juhatuses arutatud probleemid:

  • EAL-i liikmeks astumine ja liikmelisuse taastamise kord,
  • liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine,
  • EAL-i infolehe väljaandmine ja interneti kodulehekülje loomine,
  • rahvusvahelise konverentsi korraldamine,
  • parimate ajakirjanike väljakuulutamine,
    • ajakirjanik – Ainar Ruussaar
    • trükiajakirjanik – Andrei Hvostov
    • eetriajakirjanik – Ainar Ruussaar
    • maakondliku pressi ajakirjanik – Ülo Tootsen
    • võõrkeelse pressi ajakirjanik – Aleksandr Zukerman
    • kauni eesti keele auhind – Marite Kallasma
  • osalemine ajakirjanduspäeval Otepääl,
  • ETV-ga seonduv,
  • UNESCO stipendiaatide valimine,
  • EAL-i asjaajamisjuhendi kinnitamine,
  • EAL-i raamatupidamiseeskirjade kinnitamine,
  • 1999.a. tegevuskava kinnitamine.
    Selle aasta viimastel juhatuse koosolekutel oleme aktiivselt ette valmistanud tänast kongressi, kinnitades päevakorra, valmistades ette otsuste eelnõud ja aidates algorganisatsioonidel läbi viia oma koosolekuid. Juhatuse tööle ühest hinnangut anda on keeruline. Osavõtt dokumentide ettevalmistamisest, otsuste eelnõude koostamisest, koosolekutel viibimisest ja vastuvõttudel-kokkutulekutel osalemistes on väga erinev.
    On olnud objektiivseid põhjuseid, on olnud subjektiivseid.
    Kummatigi tahan ma öelda, et juhatuse liikmete tegevus ei piirdu pelgalt kord kuus koosolekutel käimisega.
    EAL-il on sedavõrd rohkesti probleeme, et nende lahendamisel peaks juhatuse tegevus olema palju tulemuslikum, iga juhatuse liikme panus märksa suurem. Ei saa olla kõrvalseisja protsessis, mis determineerub ühiskondlike suhete tasapinnalt ning mille primaarne paradigma on Eesti Ajakirjanike Liidu koht ja roll kaasaegses Eesti riigis.
    Saan aru, et meil kõigil on oma põhitöö, oma poliitiline suundumus, oma huvialad. See võtab aega, see põletab energiat. Kummatigi tuleb hoomata, et ilma sihikindla, efektiivse tegutsemiseta EAL-i areng seiskub, progress teisendub regressiks. Me oleme saavutanud palju, oleme läinud läbi halli kivi ja tõestanud oma elujõudu. Aga täna on vaja teha rohkem kui me tegime eile ja homme ootavad meid ees uued katsumused. Peame selleks valmis olema, sest dialektiline areng ei salli molutajaid. Rohkem ideid, rohkem mõtteerksust, rohkem põlemist EAL-i aadete nimel – see on edasiliikumise tee.
    Suureks murelapseks on olnud EAL-i büroo töö. Pool aastat töötasime ilma tegevjuhita ning praegu on sellel kohal Anu Pungas. Meie krooniline probleem on raha. Ent ilma korraliku palgata, kus arvestatakse tulemuslikku tööd, ideede genereerimise efektiivsust ja ausat töössesuhtumist, ei saa me rääkida uuest kvaliteedist büroo töös. Tänaseks on edasiminek ilmne, kuid kas tänane tase on hea ka homme - ma kahtlen selles.
    Ja veel paar sõna meid mõjutavast õigusruumist. Nagu eespool öeldud, oleme esinenud seadusandliku initsiatiiviga, lülitamaks Eesti Kultuurkapitali seadusesse ühe sihtkapitalina ka ajakirjanduse. Juhatuse esimees on osalenud avaliku teabe seaduse väljatöötamise komisjoni töös.
    Ilmselt tuleb järgmisena asuda tõsiselt tööõiguse vallas ametilähetusi puudutava viltuse ideoloogia kallale, sest praegune regulatsioon ei võimalda mittetulundusühingute ja sihtasutuste juhtidel, kes ei ole seotud töösuhtega käia komandeeringutes, tööõiguslikus mõistes. Kõik nende lähetuskulud maksustatakse ning lähetust ennast loetakse erisoodustuseks. Sellises olukorras on töötegemine häiritud, väliskontaktide pidamine aga viidud nullilähedale.
    Aasta on läinud kiiresti. EAL-i juhatus on teinud tulemuslikku tööd, kummatigi veel rohkem tegemisi ootab ees.
    Tänan tähelepanu eest!

    4. Revisjonikomisjoni aruande esitas revisjonikomisjoni esimees Aivo Barbo

    5. Mandaatkomisjoni aruande esitas Hugo Alter
    Et kongress oleks otsustusvõimeline, peab kohal olema vähemalt 61 delegaati. Enda kohaletulekust teavitasid 86 delegaati. Kohale tuli 79 delegaati. Välja anti 79 mandaati. Esindatud on Eesti Raadio, ETV, Pärnu Postimees, Meie Maa, Õhtuleht, Koit, Kagu Raadio, Harjumaa, Hiiumaa, Estonia, Den za Dnjom, Raadio 7, Vali Uudised, Vooremaa, Sõnumileht, Sillamäeskii Vestnik, Maakodu, Maaleht, Videvik, Tartu Ülikool, Õpetajate Leht, Eesti Kaevur, Pressifotograafid, Seeniorid, Pressikunstnikud, Ühinenud Ajakirjad, Militaarajakirjanikud, Narodnik, Pressiesindajate Klubi. Suurematest väljaannetest puudusid Päevaleht, Postimees, Põhjarannik, Sakala, Meie Meel, Lääne Elu, Nädaline, ETA.

    6. Auliikme nimetuse andmine Endel Sõerdele lükati edasi järgmiseks kongressiks.

    7.Sõnavõtud:
    7.1 Halliki Harro - Tartu Ülikool
    7.2 Ebba Rääts - EAL-i revisjonikomisjoni liige
    7.3 Ester Sank - Maaleht
    7.4 Dmitri Klenski - Den za Dnjom
    7.5 Allan Alaküla - Sõnumileht
    7.6 Olav Kruus - Haridusministeeriumi pressiesindaja
    7.7 Halliki Harro - Tartu Ülikool
    7.8 Hugo Alter - EAL-i liige
    7.9 Gerda Kulli-Kordemets - ETV
    7.10 Ljudmila Ljulko - vabakutseline (Estonia)
    7.11 Dmitri Klenski - Den za Dnjom
    7.12 Rafael Amos

    8. Kongress otsustas kinnitada EAL-i majandusaasta aruande vastavalt raamatupidamisbilansile seisuga 31.detsember 1999.a. suuruses:

  • Aktiva - 475785.-
  • Passiva - 475785.-
  • Kongress kinnitas ka EAL-i kasumiaruande:
  • Tulude osas - 432557.-
  • Kulude osas - 954074.-
  • Tehti ettepanek “muude” kulude-tulude lahtikirjutamise kohta järgmise aasta aruannetes.

    9. Kongress tegi ettepaneku võtta EAL-i 2000.aasta eelarve tulude osast maha planeeritud Kose kinnistu müügist tulev summa ja samuti finantstulud. Kongress otsustas kinnitada EAL-i juhatuse poolt ettevalmistatud 2000.aasta eelarve mahus:

  • Tulud - 555 000.-
  • Kulud - 368 200.-
  • Kongress volitas EAL-i juhatust vastavalt vajadusele vastu võtma
  • lisaeelarveid, nende hilisema kinnitamisega 2001.aasta kongressil.
  • Kongress kohustas EAL-I juhatust tagada eelarvetest kinnipidamine ning juhinduda sellelaadses tegevuses riigieelarve seaduses sätestatud põhimõtetest.

    10. Kongress otsustas teha EAL-i põhikirja järgmised parandused:
    Lisada põhikirja punkt 4.22.12: moodustab enda nõuandvate organitena loomenõukogu ja ametinõukogu ning kinnitab nende põhikirjad.
    Lisada põhikirja punkt 4.22.13: võib asutada Liidu majandustegevuse alustamiseks äriühingu, moodustab selle juhatuse ning kinnitab põhikirja.

    11. Kongress otsustas tasustada EAL-i juhatuse esimehe ametikoht ja määrata kuupalgaks 10000.- (Otsus jõustub peale Kosel asuvate kinnistute müümist ja lisaeelarve kinnitamist) Juhatuse esimehe ametijuhendi peab kinnitama juhatus.

    12. Kaks praegust EAL-i juhatuse liiget Ülo Kraan ja Kati Murutar esitasid avaldused enda taandamise kohta. Kongress otsustas nende avaldused rahuldada. Kongress esitas kahe vakantseks jäänud juhatuse liikme kohale neli kandidaati:
    Ester Sank,
    Margot Visnap
    Ljudmila Ljulko
    Olav Kruus
    Toimus avalik hääletamine. Häälte lugemiskomisjon registreeris järgmised tulemused:
    Ester Sank - 48 häält
    Margot Visnap - 39 häält
    Ljudmila Ljulko - 10 häält
    Olav Kruus - 11 häält.
    Kongress otsustas valimistulemuste põhjal kinnitada järgmised uued juhatuse liikmed:
    Ester Sank ja Margot Visnap.

    13. EAL-i juhatuse esimehe valimised jäid ära, kuna praegune juhatuse esimees võttis oma juhatusele esitatud avalduse taandamise kohta kongressi ees tagasi.

    14. Kongressi lõpetas Rafael Amos.

  •