Põhikiri

 

I ÜLDSÄTTED JA EESMÄRGID

Artikkel 1

Üldsätted

1.  Mittetulundusühing Eesti Ajakirjanike Liit (edaspidi Liit) on Eesti ajakirjanike loome- ja kutseliit. Liidu ametlik nimetus on Eesti Ajakirjanike Liit, asukoht Tallinn, Eesti Vabariik.

2. Eesti Ajakirjanike Liit on asutatud loomeliiduna 1919. aastal loodud Eesti Ajakirjanikkude Ühingu õigusjärglasena.

3. Liit on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik, tal on iseseisev bilanss, arvelduskontod pangaasutustes ning oma nimega pitsat.

3.1 Liidu nimetus eesti keeles on Eesti Ajakirjanike Liit (EAL). Inglise keeles Estonian Association of Journalists (EAJ).

4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest Eesti õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning käesolevast põhikirjast.

5. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (International Federation of Jounalists, IFJ) liikmena on Liidul ametiühingu õigused. Liit lähtub oma tegevuses Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni eetikakoodeksist (Code of Conduct).

6. Liidul on õigus kuuluda ühendustesse ja organisatsioonidesse, mille põhikirjaline tegevus toetab Liidu eesmärkide täitmist ning mille tegevus pole vastuolus käesoleva põhikirja või kehtiva seadusandlusega.

7. Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste eest. Liidu liikmed, v.a juhatuse liikmed, ei vastuta Liidu kohustuste eest.

Artikkel 2

Eesmärgid
1. Liidu tegevuse eesmärgid:

1.1. liikmete töö-, teenistus- ja kutsealaste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ning huvide esindamine, koostöö arendamine suhetes tööandjatega, riigiorganite, kohalike omavalitsuste ning muude asutustega vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele ning rahvusvahelistele lepingutele;

1.2. ajakirjandustöötajate loometegevuse edendamine ja selleks kaasaaitamine;

1.3. Liidu liikmete arvamuse- ja loomevabaduse, sotsiaalsete huvide ja õiguste kaitsmine;

1.4. sõnavabaduse ning vaba ajakirjanduse põhimõtete eest seismine;

1.5. liikmete tööalaste huvide kaitsmine;

1.6. ajakirjanduskultuuri tagamine.

2. Eesmärkide saavutamiseks on Liidul õigus:

2.1 asutada ühinguid, avada esindusi, moodustada osakondi ning muid all- ja struktuuriüksusi, sealhulgas asutada mittetulundus- ja äriühinguid, siht- ja õppeasutusi;

2.2 osaleda tulunduslikes ja mittetulunduslikes ühendustes;

2.3 osakondade vahendusel soodustada kollektiivlepingute sõlmimist tööandjatega;

2.4 esindada oma liikmeid nende soovil kohtus.

II LIIKMED

Artikkel 3

1. Liidu liikmeks saab olla Eestiga seotud füüsiline isik, kes on tegutsenud või tegutseb ajakirjanduses, tunnistab ja järgib Liidu põhikirja ja maksab liikmemaksu.

2. Liidu liikmeks võivad olla teised meediaga seotud isikuid ühendavad loomingulised organisatsioonid. Juriidilisest isikust liige on võrdne ühe füüsilisest isikust liikmega.

Artikkel 4

Liikmeks vastuvõtmine
1. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Juhatus, vastavalt liikmeks astuda soovija kirjalikule või digiallkirjaga avaldusele ja liikmeks vastu võtmise korrale.

2. Liidu liikme õigused ja kohustused saab liikmeksastuja pärast Juhatuse otsust ja liikmemaksu tasumist.

3. Liidu liikmel on õigus saada Eesti Ajakirjanike Liidu pressikaart ja taotleda IFJ Eesti pressikaarti.

Artikkel 5

Liikmete õigused
1. Liidu liikme õigused:

1.1. osaleda hääleõigusega Kongressil;

1.2. valida ja olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;

1.3. nõuda vähemalt 1/10 Liidu liikmete poolt esitatud kirjaliku avalduse alusel erakorralise kongressi kokkukutsumist, näidates ära selle nõude põhjuse;

1.4. saada teavet Liidu juht- ja kontrollorganite tegevuse kohta;

1.5. volitada teist Liidu liiget esindama ennast kongressil;

1.6. kasutada liikmetele võimaldatavaid soodustusi, majanduslikku abi ja sotsiaalset kaitset;

1.7. astuda isikliku avalduse põhjal Liidust välja.

Artikkel 6

Liikmete kohustused
1. Liidu liige on kohustatud:

1.1. järgima põhikirja ning täitma juhtorganite otsuseid;

1.2. juhinduma oma kutsetegevuses Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni eetikakoodeksist;

1.3. tasuma Liidu liikmemaksu vastavalt kehtivale liikmemaksu määrale;

1.4. hoiduma tegevusest, mis kahjustab Liitu ja tema liikmeskonna mainet;

1.5. osutama kaasabi Liidu eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 7

Liikmelisuse lõppemine
1. Liikmelisus lõpeb:

1.1.omal soovil Liidust välja astumisega, milleks liige esitab Juhatusele kirjaliku või digiallkirjaga avalduse;

1.2. surma korral;

1.3. väljaarvamisel Juhatuse otsusega.

2. Tasutud liikmemaks selle majandusaasta eest, millal liige välja astub või välja arvatakse, jääb Liidule.

Väljaarvamine
3. Kui Liidu liige ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi, arvatakse ta Juhatuse otsusega Liidust välja.

4. Liige loetakse välja arvatuks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast. Juhatuse otsusel liikmeskonnast välja arvatud isikul on õigus otsus vaidlustada Kongressil, mille otsus on lõplik.

Artikkel 8

Auliige
1. Liidu auliikmeks nimetatakse isik Juhatuse ettepanekul Kongressi otsusega.

1.1. Auliikmel on kõik Liidu liikme õigused ja kohustused, välja arvatud kohustus tasuda Liidu liikmemaksu.

III JUHTIMINE

Artikkel 9

1. Liidu kõrgeim organ on Kongress.

2. Kongresside vahelisel ajal juhib Liidu tegevust Juhatus.

Artikkel 10

Kongress
1. Kongress täidab seaduses sätestatud mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku ülesandeid.

2. Kongressi otsuste täitmine on Liidu liikmetele ning Juhatusele kohustuslik.

3. Juhatus kutsub Kongressi kokku vähemalt kord aastas.

4. Erakorralise kongressi kutsub Juhatus kokku revisjonikomisjoni nõudel või vähemalt 1/10 Liidu liikmete algatusel kirjalikult esitatud nõudmisel. Erakorralise kongressi toimumise aeg teatatakse liikmetele vähemalt 2 (kaks) nädalat enne selle kokkukutsumist.

5. Kongressi päevakorra esitab Juhatus. Liikmed, osakonnad ja ühendused esitavad Kongressile ettepanekud küsimuste päevakorda võtmiseks Juhatuse kaudu. Esitatud küsimuste päevakorda võtmisest keeldumisel peab juhatus andma avaldajatele argumenteeritud kirjaliku vastuse.

6. Kongressil on õigus lisada lihthäälteenamusega päevakorda Kongressil osalevate liikmete tõstatatud küsimusi.

7. Juhatus saadab hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne kongressi toimumist välja eelteated Kongressi toimumise kohta, paludes liikmetel esitada arutamisele tulevaid küsimusi ja valitavate organite kandidaate. Kongressi toimumise lõpliku kuupäeva, aja ja koha kuulutab Juhatus välja vähemalt 14 (neliteist) päeva enne kavandatavat Kongressi läbiviimise päeva

8. Kongressi pädevus:

8.1 Kongressi pädevusse kuuluvad kõik Liidu tegevust puudutavad küsimused, mida Eesti Vabariigi seaduse või Liidu põhikirjaga ei ole antud teiste organite pädevusse.

8.2 Kongressi ainupädevusse kuulub:

8.2.1 põhikirja muutmine ja kinnitamine;

8.2.2 Liidu tegevuse eesmärkide muutmine;

8.2.3 Liidu esimehe ja Juhatuse liikmete valimine;

8.2.4 Liidu esimehe, Juhatuse või Juhatuse liikme tagasikutsumine;

8.2.5 revisjonikomisjoni valimine;

8.2.6 revisjonikomisjoni või selle liikme tagasikutsumine;

8.2.7 Juhatuse tegevuse ja Liidu majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni või audiitori otsuse ärakuulamine ja kinnitamine;

8.2.8 eelarve ja liikmemaksu suuruse kinnitamine;

8.2.9 auliikmete nimetamine;

8.2.10 otsuste tegemine kinnisasjade omandamise või omandist loobumise tehingute sooritamiseks;

8.2.11 Juhatuse liikmega tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;

8.2.12 Eesti Ajakirjanike Liidu tegevuse lõpetamine, Liidu ühinemine teiste organisatsioonidega või jagunemine;

8.2.13 likvideerimiskomisjoni koosseisu määramine ja järele jäänud vara kasutamine;

8.2.14 Liidu lõpetamisel allesjäänud vara jagamise õigustatud isikute määramine.

9. Kongressi otsustusvõimelisus:

9.1 Kongressil osalev Liidu liige on hääleõiguslik, kui liikmemaks on tasutud. Hääleõiguslik liige saab delegeerida oma hääle teisele liikmele kirjaliku või elektroonilise volitusega.

9.2 Kongress on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud vähemalt üks viiendik liikmeskonnast pluss üks liige.

9.3 Kui kvoorum pole tagatud, kutsub Juhatus mitte hiljem kui kahe nädala jooksul kokku uue Kongressi sama päevakorraga. Korduskongress on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on volituste alusel esindatud vähemalt üks kümnendik liikmeskonnast.

10. Hääletamine

10.1 Kongressi päevakorraküsimuste hääletamine on avalik. Kongress võib määrata lihthäälteenamusega mistahes küsimuse hääletamise salajaseks. Isikuvalimiste hääletamine on salajane, kui Kongress ei otsusta teisiti.

10.2 Otsused võetakse vastu Kongressil esindatud liikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud Liidu eesmärkide muutmine, tegevuse lõpetamine, Liidu ühinemine või jagunemine, mis otsustatakse kahe kolmandiku Kongressil esindatud liikme poolthäältega.

10.3 Põhikirja muudatusettepanekute tegemine toimub Kongressi ettevalmistaval perioodil. Ettepanekud esitatakse Juhatusele kirjalikult ja arutatakse läbi põhikirja muutmiseks moodustatud komisjoni poolt. Muudatusettepaneku(d) kinnitab Kongress.

10.4 Igal Liidu liikmel on üks hääl.

Artikkel 11

Juhatus
1. Juhatus valmistab ette ja viib läbi Kongressi.

2. Kongressil kolmeks aastaks valitud 9-liikmelist Juhatust juhib ja tema töö eest vastutab Kongressil valitud esimees.

3. Kongress saab lihthäälteenamusega kutsuda Juhatuse tagasi.

4. Juhatuse valimisel loetakse valituks kandidaadid, kes saavad kõige rohkem hääli.

5. Juhatuse volituste kehtimise ajal väljalangenud liige asendatakse Juhatuse valimistel koosseisu mittevalituks osutunuga, kes sai enim hääli.

6. Kongress võib liikme vabastada ennetähtaegselt, kui juhatuse liige koosolekutel ei osale.

7. Juhatusel on otsustusõigus kõigis Liidu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole Kongressi ainupädevuses.

8. Juhatuse õigused ja kohustused:

8.1 annab oma tegevusest aru Kongressile;

8.2 esitab Kongressile majandusaasta aruande (raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande);

8.3 koostab ja esitab Kongressile Liidu eelarveprojekti;

8.4 registreerib osakondade, sektsioonide, loominguliste ja muude Liidu-siseste ühenduste asutamise ja sulgemise;

8.5 kinnitab Eesti Ajakirjanike Liidu pressikaardi ja IFJ Eesti pressikaardi käitlemise ja väljastamise korra;

8.6 kinnitab ja muudab konkursside statuute;

8.7 töötab välja ja kehtestab auliikme nimetamise korra;

8.8 valib endi hulgast Juhatuse aseesimehe;

8.9 töötab välja ja kehtestab Liidu liikmeks vastuvõtmise korra;

8.10 töötab välja ja kehtestab liikmemaksu tasumise korra.

9. Juhatusel on õigus asutada fonde ja sihtasutusi ning muid iseseisva eelarvega Liidu ühendusi;

10. Juhatuse esimehe äraolekul või ennetähtaegsel ametist lahkumisel juhib Juhatuse tööd kuni korralise Kongressini aseesimees;

11. Juhatuse liikmed võivad esindada Liitu kõigis õigustoimingutes vastavalt Juhatuselt saadud volitustele kahekesi koos.

12. Juhatuse koosolek:

12.1 Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees või aseesimees, nende äraolekul võib koosoleku kokku kutsuda juhatuse enamuse algatusel.

12.2 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kolme kuu jooksul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool juhatuse liikmetest.

12.3 Juhatuse otsused võetakse vastu kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega.

12.4 Juhatuse koosoleku otsus jõustub vastuvõtmise päevast.

Juhatuse koosolekud protokollitakse.

Artikkel 12

Struktuur
1. Liidul on oma juhtorganite kaudu õigus moodustada osakondi ja ühendusi, asutada fonde ja sihtasutusi ning luua töökohti ja struktuuriüksusi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

2. Liidu fondide ja sihtasutuste asutamise kinnitab Kongress.

3. Liikmetel on õigus moodustada osakondi ja loomingulisi või muid ühendusi. Osakond või ühendus registreeritakse Juhatuses. Osakond peab arvet oma liikmete üle.

4. Osakonnal on õigus:

4.1 pidada oma liikmete nimel läbirääkimisi tööandjaga ning valmistada ette kollektiivlepinguid;

4.2 valida 3 (kolmeks) aastaks usaldusisik, kes esindab osakonda läbirääkimistel tööandjaga ning kes sõlmib Liidu Juhatuse nimel kollektiivlepingu;

4.3 taotleda majanduslikku ja juriidilist abi Liidu juhtorganitelt;

4.4 kehtestada oma liikmetele, kes töötavad sama tööandja juures, ühtne Liidu liikmemaksu tasumise kord.

5. Osakond, sektsioon, loominguline või muu ühendus on kohustatud:

5.1 Registreerima oma üksuse Juhatuses 15 päeva jookusul alates moodustamise päevast.

5.2 Liidu juhatuselt vastava volituse saamisel ning osakonna liikmete taotlusel esindama oma liikmeid läbirääkimistel tööandjaga.

5.3 Kui ühe tööandja juures tegutsevasse osakonda kuulub üle poole sama tööandja juures töötavatest Liidu liikmetest, siis arvatakse osakonda kuuluvateks kõik sama tööandja juures töötavad Liidu liikmed.

IV LIIDU TEGEVUSE KONTROLLIMINE

Artikkel 13

1. Liidu liikmetel on õigus tutvuda Eesti Ajakirjanike Liidu dokumentidega.

2. Finants- ja majandustegevuse kontrollimiseks valib Kongress Liidu liikmete hulgast kolmeks aastaks revisjonikomisjoni või revidendi.

3. Revisjonikomisjoni liikmete arvu ja koosseisu valib Kongress. Juhatuse liikmed ei või kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu.

4. Revisjonikomisjon valib oma esimesel koosolekul esimehe. Vastavalt vajadusele võib komisjon valida enda liikmete hulgast esimehe ajutise kohusetäitja.

5. Revisjonikomisjon:

5.1 hindab Liidu vara kasutamise vastavust tegevuse eesmärkidele;

5.2 hindab Liidu raamatupidamis- ja tegevusaruannet ning nende lisasid;

5.3 teeb Juhatusele ettepanekuid Liidu majandusliku tegevuse tulemuslikkuse parandamiseks;

5.4 esitab Kongressile oma aruande ja teeb vajadusel ettepanekuid.

6. Revisjonikomisjonil on õigus tutvuda kõigi Liidu dokumentidega.

7. Revisjonikomisjoni esimehel või tema ülesandeid täitval revisjonikomisjoni liikmel on õigus osaleda Juhatuse koosolekul sõnaõigusega.

8. Revisjonikomisjonil on õigus nõuda Juhatuselt Liidu erakorralise kongressi kokkukutsumist.

V LIIDU VARA

Artikkel 14

1. Liidu vara moodustub:

1.1. liikmemaksudest,

1.2. toetustest ning eraldistest,

1.3. subsiidiumidest,kingitustest ja annetustest,

1.4. omandituludest,

1.5. tuluürituste sissetulekutest,

1.6. sihtotstarbelistest annetustest,

1.7. muudest tuludest.

2. Liidu vara kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja jooksva tegevuse tagamiseks.

3. Liidu majandusaasta on kalendriaasta. Erakorraliste kulude üle otsustab Juhatus, tehes Kongressile ettepaneku lülitada need järgmisesse eelarvesse.

4. Liidu omandis olevaid kinnisasju saab omandada ja võõrandada üksnes Kongressi otsusel ning Kongressi poolt määratud tingimustel.

VI LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE

Artikkel 15

1. Liidu tegevus lõpetatakse:

1.1. Kongressi otsusel, kui selle poolt on vähemalt 2/3 Kongressil esindatud liikmetest

1.2. muudel Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud alustel.

2. Liidu lõpetamisel toimub seadusandluses ettenähtud likvideerimismenetlus. Kongress valib likvideerimiskomisjoni või likvideerija.

3. Likvideerimiskomisjon või likvideerija viib läbi likvideerimismenetluse seaduses ettenähtud korras.



Põhikiri kinnitatud EAL-i IX kongressil 12. detsembril 1997
Põhikiri muudetud EAL-i XIX kongressil 28. mail 2006

Põhikiri muudetud EAL-i XXIII kongressil 18, märtsil 2010

Põhikiri muudetud EALI XXVII kongressil 30. mail 2014