Eesti keeles In english
 
  Organisatsioonist
  - Ajalugu
  - Osakonnad
  - Põhikiri
  - Kongressid
  Kontakt
  IFJ eetikakoodeks
  Rahvusvaheline pressikaart
  Kuidas saada liikmeks?
  - Kui suur on EAL liikmemaks
  - Liitumisavaldus
  Liikmed
  - Auliikmed
  Partnerid
  Juhan Peegli nimeline stipendium
  - Juhan Peegli stipendiumi statuut
  Hea Sõna auhind
  Aasta Ajakirjanik
  Andres Küngi nimeline stipendium
  Üritused
 

Ajalugu

Ajakirjanikkude Ühingu asutamisdokumendid registreeriti 14. juunil 1919 Tallinna-Haapsalu rahukohtus ja kaks päeva hiljem kirjutati pidulikult alla Tallinna Raekojas. Ühingu asutajaliikmed olid kolm tegevat ajakirjanikku - toimetajad Jakob Mändmets, Jaan Tomp ja Paul Olak, kellele tegi muret nii ajakirjanduse üldine tase kui ka ajakirjanduses tegutsejate sotsiaalsed garantiid. 1921. aastal toimus esimene Eesti ajakirjanike kongress, millel osales 64 ajakirjanikku mitmelt poolt Eestist. 1922. aastast said ajakirjanikud priipassid, mis võimaldasid tasuta sõitu raudteel ja ligipääsu olulistele kohtadele. Samuti hakkas ühing välja andma erialast ajakirjanike ühisväljaannet "Õitsituled". 1925. aastal saadi Kultuurkapitali juurde oma sihtkapital. Samast aastast kannab ühendus nime Eesti Ajakirjanike Liit. 1927. aastal osteti oma puhkekodu. Korraldati ka pressiballe, mis olid hinnatud seltskonnaüritused. 23.juuni 1933 kirjutati Tallinnas alla kolmepoolne Balti Pressi Liidu leping.

Ajakirjanike Liidu toonasesse liikmeskonda kuulusid kõik, kes ajakirjanduse alal tööd tegid - nii elukutselised, kaastöölised kui harrastajad. Liitu peeti üleval liikmemaksudest, annetustest, loterii- ja ettevõtlustuludest.

1940. lõpetasid okupatsioonivõimud EAL-i tegevuse ja natsionaliseerisid tema varad. Katkes ka Balti pressiliidu töö. Alles 1957. lubati ajakirjanikel uuesti oma liit luua - see oli aga uue võimu ajal loodud/taastatud loomeliitudest kõige viimane. Ametiühinguks ümber kujundatud liit pakkus ajakirjanduses tegutsejatele enesetäiendamise võimalusi, aga ka välissuhtlust ning tavapäraseid majandushüvesid - autoostulube, puhkusetuusikuid, korteriordereid. Alates 1966. aastast korraldas liit iga-aastasi kokkutulekuid. Traditsioon katkes 1990. aastail.

1990. aastal loodi loomeliidu kõrvale ametiühinguline Eesti Ajakirjandustöötajate Liit (EATL), mille eesmärgiks oli tööandjate ja töövõtjate suhte korraldamine ning vabakutseliste eest seismine. Valiti erinevate ajakirjandusvaldkondade probleemidega tegelevad usaldusisikud ja kavandati juriidilise abi pakkumist. 1998. aastal astus liit Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni liikmeks (International Federation of Journalists). Samal aastal taastati ka Balti riikide ajakirjanike koostöö - 22. juunil kirjutati Tallinna Raekojas alla Balti Ajakirjanike Föderatsiooni asutamise lepingule.