Eesti keeles In english
 
  Organisatsioonist
  - Ajalugu
  - Osakonnad
  - Põhikiri
  - Kongressid
  - XXVIII kongress
  - XXVII kongress
  - XXVI kongress
  - XXV kongress
  - XXIV kongress
  - XXIII kongress
  - XXII kongress
  - XXI kongress
  - Juhatuse aruanne
  - XX kongress
  - XIX kongress
  - XVIII kongress
  - XVI kongress
  - XV kongress
  - XIV kongress
  - XIII kongress
  - XIII kongress
  Kontakt
  IFJ eetikakoodeks
  Rahvusvaheline pressikaart
  Kuidas saada liikmeks?
  - Kui suur on EAL liikmemaks
  - Liitumisavaldus
  Liikmed
  - Auliikmed
  Partnerid
  Juhan Peegli nimeline stipendium
  - Juhan Peegli stipendiumi statuut
  Hea Sõna auhind
  Aasta Ajakirjanik
  Andres Küngi nimeline stipendium
  Üritused
 

Juhatuse aruanne

EAL kongress 15.02.2007 juhatuse aruanne

Marica Lillemets

Aitäh.   Juhatuse aruanne 2007

Mittetulundusühing Eesti Ajakirjanike Liit on tegutsenud 2007.aastal vastavalt oma põhikirjale ja kehtivale seadusandlusele.

Sellel aastal siis me lõpetasime EALi raamatupidamise korrastamise ja võime julgelt öelda, et järgmine juhatus ja raamatupidaja on õnnega koos, võrreldes sellega, millises raskes seisus on olnud EAL väga palju aastaid. Ja on hakanud muidugi tasapisi paranema alates aastast 2000-2001, aga nüüd oleme viinud kogu maksumaksmise internetipanga kaudu ja üldse teinud kogu arvepidamise nähtavaks ja läbipaistvaks.

Väga oluliselt on tõusnud nüüd liikmemaksu distsipliin, kuigi päris heaks ei või seda üheski liidus lugeda, eriti veel vabatahtlikus liidus, kuid ta on oluliselt paranenud. Ja oleme sel aastal valmistanud ette ka ajakirjanduse sihtkapitali seaduseelnõu. Jätkus töö uute liikmete värbamisel, vastu on sellel aastal võetud 32 uut liiget, mis teeb siis selle juhatuse ajal kolme aastaga lisandunud 127 EALi liiget, kellest enamik on tegevajakirjanikud ning nende hulgas on ka väga palju noori.  See teeb eriti headmeelt.

Kui kõik, kahjuks ka saatusesõrme läbi EAList lahkunud ajakirjanikud maha arvata, siis on täna meie ridades 620 liiget. Pikaajalise maksuvõla tõttu võiksime aga tegelikult enamvähem päevapealt välja arvata umbes sadakond kolleegi. Samas, kui juba solidaarsus, siis ikka täiega, "surnud hingede" pealt nimelt maksame meie oma katusorganisatsioonidele maksu ja korralikud liikmed peavad võlglasi üleval. Olen kahjuks märganud, et EALi üritustele satub sageli just sedasorti rahvast. Parandage meelt, nagu tsiteerime klassikuid.

Oluline nihe on toimunud täiendkoolituse vallas. Koostöös Euroopa Parlamendi infobürooga, mis on siis konkursi tulemusena saadud eelarveväline raha kõikide nende seminaride kulude katteks, korraldasime 2007.aastal seminaride sarja. Otsustage ise. Teemadeks olid korruptsioon, Rooma lepped, meedia ja julgeolek ning sõnavabadus kui risk. Olime esimesed, kes tegid nii jõulise aprillisündmuste analüüsi ning viitasid ka vaikiva ajastu sündroomile, mis pronksiöö pronksiöö järel Eestis tekkima kippus. Samuti oleme arutanud meediapoliitika alternatiive. Kolme aasta jooksul on EALi ja EP infobüroo seminaridel osalenud üle 450 ajakirjaniku ja ma olen tõesti õnnelik, et on õnnestunud siis Euroopa kaudu sisse tuua nende kulude katteks kolme aasta jooksul üle 350 000 krooni.

Sügisel loodi EALi sotsiaalajakirjanike ühendus, kes on korduvalt sekkunud seadusloome protsessi. Tegevust jätkas naistoimetajate ühendus, kes kutsus ellu Hea Sõna auhinna, mille eest selle autorile Piret Mäeniidule nii toreda idee eest sügav kummardus. Tegutsevad seenioride klubi ja keeletoimkond.

EALi traditsioonid on olnud ammu enne seda juhatust ka pressipäevad ning ka sel aastal toimusid pressipäevad Lääne-ja Valgamaal. Taastasime aasta ajakirjaniku preemia, sest  traditsioon oli katkenud rohkem kui kümneks aastaks. Toimus traditsiooniline Vene pressi konkurss. Valmistati ette Ajakirjanduse Sihtkapitali seaduseelnõu nagu jätkus ka koostöö Kultuuriministeeriumi, Konrad Adenaueri fondi, ESLi, TALO, Avaliku Sõna Nõukogu, IFG ja EFCga. Need on siis Ülemaailmne Ajakirjanike Föderatsioon ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon.

Ühisüritusena loodi koos Eesti Rahvuskultuurifondiga Andres Küngi preemia väljaandmise ja see antakse välja silmapaistvale vabakutselisele ajakirjanikule. Selle koostööprojekti tõi EALi Mart Ummelas. Eberhardi Fondi kaudu antakse täiendkoolitust vene ajakirjanikele Eestis ja siin tuleb tänada juhatuse liiget Margarita Gornõśovat.

EALi kaudu on saadud väga palju kontakte. Näiteks USA erafondi rahadega käis Austraalias staźeerimas Eesti Raadio toimetaja Meelis Süld. Noored ajakirjanikud, fotograafid ja aimeajakirjanikud on käinud delegatsioonidega Brüsselis. EALi liikmed, nii juhatuse liikmed kui ka lihtliikmed, on osalenud Läti, Leedu ja Soome Ajakirjanike Liituse konverentsidel. On esinetud Moskvas, Zagrebis, Vilniuses ja Bakuus meediapoliitiliste ettekannetega. Need olid nii Euroopa kui maailma mastaabis olulised esinemised. Juhatuse esimehe initsiatiivil Zagrebis on algatatud Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni põhikirja muutmise kava, mis tagaks uutele, vaesematele EFC liikmetele, nagu ka Eesti, võimaluse kaasa rääkida Euroopa meediapoliitikas. Täpsustuseks, et kõik need sõidud, komandeeringud, osalemised erinevates komisjonides, nagu näiteks meediapoliitika või vabakutseliste on Euroopa Ajakirjanike Föderatsioonis jäetud rahvuslike ajakirjanike liitude finantseerida, mistõttu meie võimuses on käia ainult üks kord aastas aastakoosolekul. Ja et seda probleemi tunnetavad ka teised uued riigid, siis tegin ma ettepaneku muuta EFC põhikirja ja luua erifond selle jaoks, et niikaua kui meie hääl on võimeline ennast finantseerima sellistel kogunemistel käies, mis on keskeltläbi 50 000 kuni 100 000 krooni ühe väljasõidu kohta, oleks siiski meie hääl kuulda. Kõige kummalisem on see, et kõige rohkem on sellele vastu Skandinaaviamaa ajakirjanike liidud, kelle omanikud ju tegelikult tegutsevad Eesti turul ja loogika nagu ootaks vastupidist. Nii et seda resolutsiooni Zagrebis toetasid kõik Lõuna-Euroopa riigid, osa sakslasi, tähendab prantslased, itaallased, hispaanlased, portugaallased, kõik ja vastu olid minu pakutud resolutsioonile kõik Skandinaaviamaad ja Leedu. Aga see on juba, nagu te isegi aru saate, üks teine jutt ja teine koht rääkida. Lihtsalt niipaljuks, et me ei tegutse mitte ainult Eestis.

Ajakirjanike loomepotentsiaali turgutamiseks korraldati teatrikülastus, arendati koostööd KUMUga, kohtuti akadeemik Endel Lippmaaga, agatati diskussioone meedias. Alustati koostööprojekti "Kultuuriline mitmekesisus Eesti ajakirjanduses" ning käivitus internetifoorum. Kahjuks ei tegelenud selle valdkonna eest vastutav juhatuse liige Dagmar Lamp foorumi arendamisega ja see töö jääb nüüd küll uue juhatuse kanda. Kuid fakt, et esmakordselt EALi ajaloos avanes võimalus interaktiivseks jututoaks, jääb faktiks, mistõttu kutsun kõiki osalema foorumi mõttevahetuses ja mitte vaevama EALi infolisti materjalidega, mis sinna olemuslikult ei kuulu.

EAL on pidvalt vahendanud ka ajakirjanike töökuulutusi ja pakub esmatasandi juriidilist abi tasuta, töövaidluste korral. Samas on meil palju kontakte, mis on ka sageli listis ja koduleheküljel üleval, kus on võimalik ennast professionaalselt arendada.

EALi majandusliku olukorra kindlustamiseks pikendasime lepingut Kultuuriministeeriumiga, mis tagab siis tegevustoetuse 400 000 krooni aastas, tagas seda 2007.aastal ja äsja kirjutasime alla ka lepingu 2008. aastaks.

Liikmemaksudest laekus eelarvesse üle 250 000 krooni, mis oli plaanitust oluliselt suurem tulu. Finantstulu investeeringutelt jäi aga oodatust väiksemaks seoses maailma väärtpaberituru äkklangusega 2007. aasta teisel poolaastal. Kuid vaatamata sellele ei kaotanud me midagi, vaid teenisime finantstulu ligi 64 000 krooni.

Seega on 2007. aasta 31.detsembri seisuga meie jooksevkonto plussis ligi 160 000 krooniga. Kuigi me oleme MTÜ ja tulu ei taotle, noh siis tuleb nimetada seda tulemiks, aga ikkagi me oleme plussis.

EALi varade koguväärtus on kasvanud tänaseks juba kahele ja poolele miljonile.

Jätkasime amortiseerunud inventari väljavahetamist EALi büroos. Enamik juhatuseliikmetest on aasta jooksul korduvalt esinenud Eesti ja välismaa meediakanalites, puudutades meediapoliitika ja EALi temaatikat. Kajastust on leidnud ka maailma ajakirjanduse tulipunktid.

Jätkame poliitilist survestamist Ajakirjanduse Sihtkapitali loomiseks ja loomeliidu kuulutamise,  loomeliiduks kuulutamise eest.  Kui sihtkapitali osas avanevad paremad võimalused järgmisel juhatusel, sest paradoksaalselt, mida suurem on majanduslangus, seda mõistetavamaks saab sotsiaalne dimensioon, siis loomeliidu seadusesse minu hinnangul Ajakirjanike Liitu ei lasta seni kuni valitsuskoalitsiooni juhib Reform. Seda on meile nii otse kui kaude öelnud nii eelmine kui praegune kultuuriminister.

Osaleme ka presidendi koostöökoja tegevuses integreerides EALi järjest enam kodanikuühiskonda. Selles näeme oma organisatsiooni rolli nii ühiskonna sidususe kui ka kvaliteetajakirjanduse eest võitlejana. Oleme teinud ettekandeid ja ülevaateid meedia omandistruktuurist, sõnavabadusest, n.ö. valgest ajakirjandusest, naiste ja pereprobleeme käsitlevatest eelnõudest ning venekeelse meedia olukorrast Eestis. Samuti ajakirjanduseetikast.

Head kolleegid, rünnakud väljastpoolt EALi on tunnustus meie tööle, kuid targem ja parem oleks ühishuvid tööandjaga, nagu, leida ühishuvid tööandjaga, nagu on seda teinud Eesti Raadio organisatsioon. Kohtuge, õppige nende kogemustest.

Meil on plaanis välja anda trükis autorilepingutest ja viidetest kõikidele autoriõigustele, mis Eestis täna seaduse kujul kehtivad. Samuti väga teravalt jälgida uue töölepinguseaduse käekäiku ning osaleda diskussioonis. Rünnakud EALi seest tulevad minu hinnangul eelkõige nende poolt, kelle bellamito on uue ajastuga otsa lõppenud või kes on tahtlikult infosulus. Uskuge mind, see pole maailma lõpp. Hea tahe ning järjest suurenev Ajakirjanike Liidu kui ainukese ajakirjanike huvide eest seisva ühenduse järele kasvab Eestis mitte päevade vaid tundidega. Meil võivad olla erinevad poliitilised vaated, kuid kõrge professionaalsus ja sotsiaalne vastutustunne peavad olema, ehk nagu ütles Juhan Peegel: "Ajakirjanik sa võid olla, inimene pead olema." Tänan tähelepanu eest. (aplaus)